Eesti riigil on kohustus kaitsta Eesti elanikkonda terroristliku režiimi mõjude eest. Eeltoodust lähtuvalt on Riigikogu 6. mail 2024 tunnistanud Moskva patriarhaadi sõjalist agressiooni toetavaks organisatsiooniks.
Riigikogu avaldusega saab tutvuda siin.
Õigeusu kirikud Eestis
Eestis tegutseb kaks õigeusu kirikut: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, kes on kanooniliselt seotud Konstantinoopoli patriarhaadiga ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, kes on kanooniliselt seotud Moskva patriarhaadiga.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut Moskva patriarhaadi tunnistamine sõjalist agressiooni toetavaks organisatsiooniks ei puuduta, kuna neil puudub Moskva patriarhaadiga kanooniline side.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikul (MPEÕK) on kanooniline side Moskva Patriarhaadiga – nad on ühe terviku osad ja ranges subordinatsioonis.
MPEÕK alla kuulub Eestis 35 kogudust, mis on iseseisvad juriidilised isikud.
Moskva patriarhaadi otsealluvuses on Eestis lisaks MPEÕKile ka Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne naisklooster ja Tallinna Aleksander Nevski Stavropigiaalne kogudus.
MPEÕK koguduste valikud
Äärmiselt oluline on eristada Moskva patriarhaadi kogudustesse kuuluvaid inimesi ning Moskva Patriarhaati kui organisatsiooni. MPEÕKi kogudustesse kuuluvaid ja selle töös osalevaid inimesi ei saa automaatselt lugeda Moskva patriarhaadi väljaütlemistega seotuks.
Moskva Patriarhaadi tunnistamine sõjalist agressiooni toetavaks organisatsiooniks ei ole suunatud MPEÕK kogudustesse kuuluvate õigeusklike vastu Eestis. Eestis on ka edaspidi võimalik õigeusku praktiseerida.
Inimestel ja usulistele ühendustel on võimalik otsustada, kas nad seovad jätkuvalt ennast sõjalist agressiooni toetava organisatsiooniga või valivad õigeusu kaudu jumalast osaduse saamiseks teise viisi. Need võimalused on Eestis olemas.
Siseministeerium plaanib kohtuda kõigi MPEÕK kogudustega üle Eesti, et võimalikke lahendusi ühiselt arutada.
Riik kujundab usuvabaduse kaitseks seadused
Eesti põhiseadus ütleb, et riigikirikut ei ole, mis aga ei tähenda, et usuvabaduse kaitseks ei reguleeriks riik tsiviilõiguse valdkonda kuuluvaid toiminguid ka kirikutes. Riik kujundab usuvabaduse kaitseks seadused ning jälgib ja suunab nende täitmist. Siiski ei reguleeri riik ei usu sisu, usku ja veendumust kui sellist.
Põhiseadus sõnastab selgelt riigi rolli usuvabaduse kaitsmiseks: „Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.“ See tähendab, et avalikku korda, tervist ega kõlblust ei tohi rikkuda usulises tegevuses (kindlasti ei tohi Eestis tegutsevates kirikutes ja kogudustes jumalateenistusel, palvustel ega pihil ega muul moel kiriku või koguduse tegevuses toetama ega tunnustama agressorriiki ega palvetama tema juhtide ja relvajõudude eest.
Kirikute ja koguduste seaduse muudatus
- Siseministri kõne Riigikogus 19.02.2025.
- Õiguskomisjon toetab kirikute ja koguduste seaduse muutmist.
- Kirikute ja koguduste seadus kaitseb usuvabadust
- Siseministeerium esitas valitsusele kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu
- Siseministeerium saadab kooskõlastusringile kirikute ja koguduste seaduse muudatused
- Siseministeerium ja MPEÕK leppisid kokku edasistes sammudes Moskva patriarhaadi mõju vähendamiseks ja kaotamiseks MPEÕKile
Viimati uuendatud 31.03.2025
