Siseministeeriumi üks kõige olulisemaid ülesandeid on tagada elanike turvalisus ning luua süütegude kiireks, tõhusaks ja õiglaseks menetlemiseks demokraatlikule riigile kohane õiguskeskkond.
Siseministeerium tagab õigusliku raamistiku avaliku korra kaitsmiseks, väljakutsete teenindamiseks ja julgestustegevuseks, samuti süütegude ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks ning toetab siseturvalisuse vabatahtlike ühendusi ja tegevusi. Ministeerium vastutab ka kriminalistikapoliitika väljatöötamise, valdkonna valitsusasutuste tegevuse koordineerimise ja teenistusliku järelevalve korraldamise eest.
Ohutu ja turvalise elukeskkonna ning avaliku ruumi kujundamisel on roll ka selles, kuidas turvaettevõtjad oma tegevusi ellu viivad ning milline on meie relvapoliitika. Turvaettevõtjad tegelevad peamiselt avalikus ruumis vara valvamise, kaitsmise ja korra pidamisega, kuid peavad olema valmis ka inimeste elu ja tervise kaitsmiseks. Tehnika ja tehnoloogia järjest kiirem areng mõjutab ka turvalise avaliku ruumi valdkonda, tuues ühelt poolt kaasa uusi võimalusi, kui teisalt ohtusid, millega tegeleda. Tõhustades teavitustööd on võimalik suurendada elanike ja ettevõtjate teadmisi ning oskusi kaitsta oma vara varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest. Kaitsta saab seda inimene ise või turvaettevõtja abiga.
Turvatunde loomine
Turvalisuse taset saab mõõta ohutunnetuse uuringutega, mis selgitavad välja, kui turvaliselt Eesti elanikud end tunnevad. Samuti näitab turvatunnet elanike rahulolu politsei tööga.
Politsei lähtub igapäevaste patrullitoimkondade väljapanekul ja piirkondliku politseitöö arendamisel ning liiklusjärelevalve korraldamisel ohuanalüüsidest, seepärast on väga tähtis teha tihedat koostööd omavalitsustega ja kogukonna liikmetega, et saada piirkonnas toimuvast head tagasisidet ja ennetada korrarikkumisi.
Piirkonnapolitseiniku peamised tööülesanded on aidata kaasa turvalisuse loomisse panustavate asutuste ja ühenduste koostööle, selgitada välja ja lahendada oma pädevuse piires kogukonna turvalisust häirivaid probleeme, teha avalikus kohas käitumise nõuete täitmise üle järelevalvet ning ennetada või kindlaks teha süütegude toimepanemisi.
Üldist turvatunnet ja usaldust politsei vastu tõstab see, kui politsei sekkumist vajavatele sündmustele reageeritakse kiiresti ja professionaalselt, samuti see, kui kodukohas tagavad turvalisust abipolitseinikud ja naabrivalve liikmed, kes on koos piirkonnapolitseinikuga kogukondliku korrakaitse alustalaks.
Relvaloa kehtivuse lõppemine
Üldjuhul väljastatakse relvaluba viieks aastaks. Taotlus pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt kaks kuud enne relvaloa kehtivuse lõppu.
Eestis saavad relvaluba pikendada vaid inimesed, kes on Eesti, NATO või EL riigi kodanikud ja kellel on Eestis elamisluba või elamisõigus.
Saad oma relvaloa kehtivust kontrollida riigiportaalis eesti.ee või Politsei- ja piirivalveameti iseteeninduses.
Turvategevus
Turvalise elukeskkonna kujundamisel on märkimisväärne roll turvaettevõtjatel. Sealjuures panustavad turvaettevõtjad ennetustöösse nii oma klientide nõustamisel kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt (nt KOV-ide nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös ja turvaettevõtjate koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega).
1.juulil 2024 jõustub uus turvategevuse seadus, mis vastab nii siseturvalisuse valdkonna strateegilistele arenguvajadustele kui ka tänapäevastele avaliku korra tagamise ja majandustegevuse reguleerimise alustele. Uue seaduse eesmärk on tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse.
Viimati uuendatud 18.04.2024