Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on eelnõu peamine eesmärk kaitsta Eesti usuelu ja usuvabadust. „Usuvabaduse eelduseks on see, et keegi ei saa usuorganisatsioone ega seeläbi ka vaimulikke või usklikke kasutada vaenuliku poliitilise agenda eesmärgil. Usuvabadust austava riigi usuelu tervislikkuse ja terviklikkuse huvides on, et religiooni ei tohi politiseerida vaenulike välisagentide poolt – olgu selleks siis vaenulik riik või mõni välismaine radikaliseerunud organisatsioon. Seepärast täpsustame eelnõuga mitmeid sätteid, mis võimaldavad välistada usuorganisatsiooni kasutamise vaenu või vägivalla õhutamiseks mõne teise rahvuse, usu või kultuuriruumi vastu. Eelnõuga loob riik selgemad ootused ja õigusraamistiku usuelus tegutsemiseks ning aitab maandada võimalikke julgeolekuriske nii täna kui tulevikus. Seaduskuulekate kirikute ja koguduste tegevusse ei ole riigil põhjust sekkuda,“ ütles Läänemets.
Usuliste ühenduste ja usuühingute tegevus saab täiendavad nõuded
Eelnõu kohaselt ei saa kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või juhinduda oma tegevuses välisriigi isikust, institutsioonist või ühendusest ega olla põhikirjaliselt, usutunnistuselt või õpetuslikult temaga seotud, kui see isik, institutsioon või ühendus kujutab ohtu Eesti avalikule või põhiseaduslikule korrale, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu kasutamisele või vägivallale või on oma tegevuses vastuolus rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega.
Sellisele isikule, institutsioonile või ühendusele ei või põhikirjas anda ka õigust põhikirja ja selles nimetatud andmetega seotud otsuse tegemiseks või selles osalemiseks.
Nõuded tulevad ka usulise ühenduse juhatuse liikmele ja vaimulikule
Seaduseelnõu järgi ei saa juhatuse liige olla isik, kelle tegevus on olnud suunatud või on suunatud või on põhjendatud alus arvata, et see on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu või kelle tegevus võib kujutada ohtu avalikule või põhiseaduslikule korrale Eestis. Samuti ei tohi juhatuse liige olla isik, kellele on keeldutud viisa või elamisloa andmisest või pikendamisest või see on kehtetuks tunnistatud või viisa tühistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi julgeolekule. „Inimesed, keda me oma riiki lubada ei soovi, ei saa siin juhtida ka usulisi ühendusi,“ ütles Läänemets.
Eelnõus on täiendatud ka registripidaja kohustusi ning täpsustatud usulise ühenduse nimega seonduvat. Eelnõu kohaselt lisatakse senistele nõuetele, et nimi peab selgelt erinema juba registreeritud ühenduste nimedest ega tohi olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas, ka nõue, et nimi ei või näida teisi usulisi ühendusi nende tahet omamata usutunnistusekohaselt ühendavana. Samuti võimaldab eelnõu ka usuliste tiitlite õigustamata kasutamise probleemide lahendamist.
Eelnõu kohta oodatakse ministeeriumide, Eesti Kirikute Nõukogu ja teiste asjassepuutuvate ühenduste seisukohti ja arvamusi kuni 13. novembrini.
