Nime muutmise toimingud

Uus eesnimi antakse, kui see vastab nimeseaduse § 7 nõuetele.

Uut eesnime ei anta, kui selle võtmise korral ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise elava isiku isikunime ja sünniaastaga.

Anda saab uue eesnime, mis:

• koosneb kuni kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest;
   
• vastab eesti keelekasutusele, ei ole keerukas või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või hääldusega või eesnimena sobimatu üldkeelelise tähenduse tõttu;
   
• on võõrkeelse eesnimena kasutusel Eestis või teistes riikides;
   
• ei sisalda numbreid või mittesõnalisi tähiseid;
   
• eraldi või koos perekonnanimega on kooskõlas heade kommetega;
   
• vastab isiku soole;
   
• ei ole isiku perekonnanimi, et ees- ja perekonnanimi ei oleks sama.
   

Uue eesnime andmise otsustab asutus, kelle menetluses avaldus on, hinnates soovitud nime vastavust nimeseaduse nõuetele.

Kui uut eesnime soovitakse korduvalt, otsustab avalduse lahendamise Siseministeerium, hinnates soovitud nime vastavust nimeseaduse nõuetele ning korduva nimemuutmise põhjuste mõjuvust.
 

Uus perekonnanimi antakse, kui isik:

•  soovib kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime;
•  soovib kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime;
• soovib kanda abikaasaga või registreeritud elukaaslasega ühist perekonnanime või lisada abikaasa registreeritud elukaaslase perekonnanime oma perekonnanime järele;
•  on lesestunud ja soovib kanda abielu eel viimati kantud perekonnanime;
• soovib kanda tegelikus kasutuses juurdunud perekonnanime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud isikunimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest ning vastab nimeseaduse nõuetele;
• soovib kasutada sulgudes kahest nimest koosneva perekonnanime puhul ühte neist nimedest ilma sulgudeta;
• soovib kanda perekonnanime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb isikule nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;
• soovib oma alaealisele lapsele anda perekonnanime, mille sai pärast abiellumist lapse teise vanemaga pärast lapse sünni registreerimist ja mis on vanemate ühine perekonnanimi.

Soovitud perekonnanime andmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Nime andmise otsuse teeb asutus, kelle menetluses avaldus on.

Kui nendel põhjustel soovitakse uut perekonnanime korduvalt, otsustab nime andmise Siseministeerium, hinnates korduva nimemuutmise põhjuste mõjuvust. 

Uue perekonnanime võib anda isiku põhjendatud soovil, kui isik:

• soovib vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu;
• soovib vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib teise isiku isikunimega;
• soovib vältida isikunimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
• soovib kanda eestipärast perekonnanime;
• soovib perekonnanime muuta muul mõjuval põhjusel.

Isiku põhjendatud soovil saab anda vabalt valitud perekonnanime. Vabalt valitud perekonnanimena ei saa anda nime: 

• mis sisaldab numbreid ja mittesõnalisi tähiseid või on eraldi või koos eesnimega vastuolus heade kommetega
• mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi, häälduse või     üldkeelelise tähenduse tõttu;
• mida rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut;
• mille võtmise korral ühtiksid inimese uus isikunimi ja sünniaasta teise elava inimese isikunime ja sünniaastaga;
• mis on liiga laialdase kasutusega ehk mida rahvastikuregistri andmetel kannab 500 või rohkem inimest;
•  mida kasutatakse eesnimena;
•  mis on üldtuntud ajaloolise isiku või kuulsa suguvõsa nimi;
• mis on juriidilisele isikule viitav nimi või üldtuntud registreeritud kaubamärgis sisalduv kaitstud sõnaline osa ning  riigi, kohaliku omavalitsuse ja nende organite ja asutuste nimi;
•  mille võtmise korral oleks inimese eesnimi ja perekonnanimi sama;
•  mis on vanemate kahest nimest koosnev perekonnanimi.
   

Uue nime andmise otsustab kaalutlusõigust kasutades Siseministeerium, hinnates põhjuste mõjuvust ning soovitud nime vastavust nimeseadusele.

Rahvastikuministri 11. oktoobri 2019. a määrus nr 31
Liiga laialdase kasutusega perekonnanimede loetelu kehtestamineNimede statistika päring

Uue nime andmise otsuse alusel tehakse kanne rahvastikuregistrisse, kande tegemisest alates kannab isik uut nime. Pärast kande tegemist teeb asutus, kelle menetluses avaldus on, uue nime taotlejale otsuse teatavaks ning väljastab otsuse või selle väljavõtte.

Kuidas saab rahvastikuregistrist andmeid, sealhulgas uue nime andmise korduvat dokumenti, vaata Rahvastikuregistrist andmete väljastamine 

Nime muutmise avalduse saab esitada

1.  e-rahvastikuregistris
2. Jõhvi Vallavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile ja Tartu Linnavalitsusele  (edaspidi asutus) kohapeal, esitades isikusamasuse tuvastamiseks isikut tõendava dokumendi. 

Asutuses kohapeal avalduse esitamiseks saab avalduse eelnevalt valmis kirjutada, kasutades vormi: 

Avalduses märgitakse, mis viisil soovib avalduse esitaja otsuse kätte saada - kas elektrooniliselt digiallkirjaga kinnitatult e-posti aadressile või paberkandjal asutuses kohapeal.

Välisriigis viibiv isik võib avalduse esitada Eesti välisesinduses, kes edastab avalduse isiku valitud asutusele.

Alaealisele uue nime andmise avalduse esitab tema hooldusõiguslik vanem. Kui lapse vanematel on ühine hooldusõigus, on vajalik teise vanema nõusolek. Nõusoleku saab anda e-rahvastikuregistris, kui avaldus on esitatud samas. Nõusoleku saab anda isiklikult ja kirjalikult või digitaalallkirjaga kinnitatult asutusele, kelle menetluses avaldus on.

E-rahvastikuregistris ei saa esitada avaldust:

•     eestkostetava nime muutmiseks
•     lapse nime muutmiseks, kui lapse täisealiseks saamise päevani on jäänud vähem kui 60 päeva

Kui lapse nime muutmisel on ette teada, et teine hooldusõiguslik vanem ei saa anda nõusolekut e-rahvastikuregistris, tuleb avaldus esitada asutuses kohapeal, sest vaid sellisel juhul saab menetluses kasutada isiklikult ja kirjalikult või digitaalallkirjaga kinnitatult antud nõusolekut. Ka juhul, kui kohus on andnud vanemale lapse nime muutmiseks ainuotsustusõiguse, tuleb avaldus esitada asutuses kohapeal.

Nimeseadus

Eesnime või perekonnanime muutmise avalduse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv 150 eurot. Kui sama avaldusega soovitakse uut eesnime ja uut perekonnanime, tuleb tasuda eraldi mõlema nimemuutmise eest, kokku 300 eurot.

e-rahvastikuregistris avalduse esitamisel tasutakse riigilõiv samas keskkonnas teenuse osana.
Perekonnaseisuasutuse kohapeal avalduse esitamisel tasutakse riigilõiv enne avalduse esitamist.

Makse saaja on Rahandusministeerium  ning makse saab teha kontodele:

SEB Pank                             EE891010220034796011                          (SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank                            EE932200221023778606                          (SWIFT: HABAEE2X)
Luminor Bank                      EE701700017001577198                          (SWIFT: NDEAEE2X)

Maksekorraldusele märgitakse viitenumber vastavalt asutusele, kellele avaldus esitatakse. Asutuste viitenumbrid on:

Jõhvi Vallavalitsus                                      Jõhvi vald                             10294002000024
Pärnu Linnavalitsus                                     Pärnu linn                            10294002000105
Tallinna Perekonnaseisuamet                   Tallinn                                  10294002000011
Tartu Linnavalitsus                                      Tartu linn                             10294002000134

Riigilõivu ei tule tasuda, kui inimene soovib:

• kanda tegelikus kasutuses juurdunud perekonnanime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud isikunimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest ning vastab nimeseaduse nõuetele (kasutuses juurdunud  perekonnanimi peab olema tõendatud, kas perekonnaseisu- või isikut tõendavate dokumentidega);
• kasutada sulgudes kahest nimest koosneva perekonnanime puhul üht neist nimedest ilma sulgudeta;
• kanda perekonnanime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb inimesele nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;
• oma alaealisele lapsele anda perekonnanime, mille sai pärast abiellumist lapse teise vanemaga pärast lapse sünni registreerimist ja mis on vanemate ühine perekonnanimi.

Riigilõivuseadus