Kiire abi vajaduse väljaselgitamine ja tagamine

• Ohust või õnnetusest tingitud abivajadus peab jõudma kiirelt ja arusaadavalt pädevate inimesteni. Tehnoloogia areng küll paljuski toetab seda, näiteks on võimalik abivajava inimese asukohta positsioneerida, aga toob kaasa ka uusi riske. Omamoodi väljakutse on rahvastiku pidev ümberpaiknemine Eesti sees – toimub linnastumine ja eeslinnastumine, paljudesse maakohtadesse jäävad alles vaid üksikud elanikud, tihti vanemaealised. Riigi roll on tagada, et ka muutuvas keskkonnas jõuaks iga inimese abivajadus õigete asutusteni ning võimaldaks olukorrale vastavat reageerimist, seejuures erinevaid sidevahendeid kasutades.
• Ametkondade omavahelist infovahetust saab parandada, abi andmine ei tohi takerduda puuduliku kommunikatsiooni tõttu. Seetõttu on vaja veelgi arendada võimalusi, et Häirekeskuses saaks kiirabi, pääste ja politsei abiosutajate logistikat korraldada ja kiiret infot vahendada  katkematult kogu ööpäeva.  Selleks on vaja muu hulgas välja töötada alternatiivsed töökindlad lahendused. 
• Kõik teated ei vaja kohest sekkumist ja appi tõttamist, aga ka nendega tuleb tegeleda ning luua selleks toimiv tugisüsteem. Inimesed vajavad infot riigi toimimise kohta. Selleks, et info saamine oleks võimalikult mugav, on oluline ühe kontaktpunkti loomine. Ühest kontkatpunktist saab infot nii igapäevaselt kui ka kriiside ajal, mil ühiskonna infovajadus on oluliselt suurenenud. On oluline, et infot saaks hankida erinevaid sidevahendeid kasutades.. 

Aastaks 2030 on vähemalt 95% inimestest hädaabiteadete vastuvõtmise ja reageerimisega rahul.