Moskva patriarh Kirilli sõnavõtud ja tema juhitud kiriku osavõtt tegevustes, mis õigustavad ja õhutavad sõda, ei ole kooskõlas Eesti väärtustega. Need on vaenu õhutavad ja ühiskonda lõhestavad, seetõttu on Riigikogu tunnistanud Moskva patriarhaadi sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Eesti riigi juleolekuolukorrast on lähtuvalt väga oluline, et Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik lõpetaks suhted Venemaaga ja leiaks alternatiivse võimaluse kanoonilise sideme hoidmiseks õigeusu maailmaga. Eesti riigi eesmärk on jõuda selleni, et täielikult oleks välistatud Moskva patriarhaadiga seotusest tulenevad mõjud siinse kiriku juhtimisele, valitsemisele ja tegevusele.
Siseministeeriumi soov ja lootus oli jõuda lahenduseni riigi ja kiriku koostöös. Siseministeerium leppis MPEÕKiga kokku sammud Moskva Patriarhaadi mõju vähendamiseks ja kaotamiseks siinses kirikus, kuid paraku sel viisil kirik lahenduseni ei jõudnud. Riik on nüüd uue eelnõuga ulatamas kirikule abikätt ja kirik saab seaduse toel seosed agressiooni toetava institutsiooniga katkestada.
Riigikogule on üle antud kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu. Seaduses täpsutatakse, et Eesti riik ei saa lubada, et siin tegutsev kirik, klooster või muu usuline ühendus oleks oma tegevuses juhitud või põhikirja kaudu seotud välisriigis asuva isiku, institutsiooni või ühendusega, mis kujutab ohtu avalikule korrale või põhiseaduslikule korrale. Sellist seost ei saa ka olla sõjale, terrorikuriteole, vägivallale kutsuva ega sõjalist agressiooni toetava isiku või institutsiooniga.
Mida seadusemuudatus MPEÕKle tähendab?
Sisuliselt tähendab see seda, et siinsel Moskva patriarhaadi kirikul tuleb end siduda lahti Moskva patriarhaadist ja Vene Õigeusu Kirikust, mis õigustab agressioonisõda Ukrainas ning millel on kiriku põhikirja kaudu vahetu mõju siinsele kirikule.
Õigeusu kirikute jaoks on oluline kanooniline seos õigeusu maailmaga laiemalt. See tähendab, et autonoomsed või omavalitsuslikud kirikud peavad olema seotud mõne õigeusu patriarhaadiga. Et hoida ära olukorda, kus praegu Moskva patriarhaati kuuluv kirik ei satuks ebakanoonilisse olukorda peale Moskva patriarhaadist lahkumist, pakkus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik sellise olukorra ärahoidmiseks lahenduse. See ettepanek tähendab koguduste kirikliku jurisdiktsiooni muutumist, st Moskvale allumise asemel kuulutakse Oikumeenilise patriarhaadi jurisdiktsiooni. Ajaloolises perspektiivis tähendab see võimalust taastada Eestis olukord, mis valitses siin enne kirikuid rängalt reprsesseerinud nõukogude võimu tulekut aastal 1940. Siis kuulusid ka vene õigeusu traditsiooni järginud kogudused Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse.
Seaduse muudatuste oluline aspekt on, et muudatusettepanekud piiravad Eestis terroristlike või ekstremistlike ideoloogiate levikut usuühenduste kaudu. Kõigile rahustuseks saab öelda, et KiKoSe muudastute eesmärk ei ole ühegi kiriku sulgemine ega vene õigeusu keelustamine Eestis.
Millal seadus jõustub?
Kui kõik läheb ootuspäraselt, siis on seaduse jõustumist oodata kevadel. Sealt edasi on kirikutel aega kaks kuud, et oma põhikirjad ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia. Kuna teema, mis puudutab MPEÕK-d, on aktiivselt laual olnud juba pea aasta aega ja lahendusi pakutud mitmeid, siis usume, et see on piisav ülemineku aeg.
Kas võib juhtuda, et riik sulgeb kogudused või kloostrid?
Riigi soov ei ole MPEÕK-ile alluvaid kogudusi või Pühtitsa kloostrit sulgeda või koguduste tööd takistada. Samuti rõhutame, et riik ei kavatse vene õigeusu traditsiooni järgivate õigeusklike usuellu sekkuda.
Kokkuvõtteks saab öelda, et seadusemuudatuste eesmärk on, et inimesed saaksid oma usku vabalt praktiseerida ning kirikud ja kogudused vabalt tegutseda. Eesti riigi vaatest tähendab usuvabaduse kaitse ka seda, et kaitstud on inimeste vabadus uskuda ilma vaenuliku mõjutustegevuse ohvriks sattumata ning kirikutel ja kogudustel on vabadus tegutseda ilma, et neid kasutataks Eesti riigi suhtes vaenulike jõudude instrumentidena.
