Valmisolek, reageerimine ja sündmuste lahendamine

Ohuolukordade teket tuleb hinnata varakult. Seirame ohtude ja õnnetuste toimumise tõenäosust ja asukohti pidevalt ning oleme valmis sobival viisil reageerima. Riskipõhine valmisolek vähendab ohuolukordade teket. Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele vähendab nii inim- , vara- kui ka keskkonnakahju. Ohuolukorra või korrarikkumise lõpetamiseks ning avaliku korra taastamiseks valime lahendused, mis vähendavad nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju.

Aastaks 2030 on vähemalt 85% inimestest päästesündmuste lahendamisega rahul.

Aastaks 2030 on vähemalt 82% inimestest politseitööga rahul.

Valmisoleku planeerimine

  • On oluline ohuolukordade tekkekohti ja nende tõenäosust varakult hinnata ja analüüsida, et neile sobival viisil reageerida. Valmisolek peab lähtuma riskidest, sest iga hoone juures ei saa igal ajahetkel hoida abistajaid õnnetuse ootuses ja kõrges valmisolekus.
  • Kaasaegsete seirelahenduste kasutamine aitab reageerida ohule ja õnnetustele nutikamalt ja läbimõeldumalt.

Sündmuste lahendamine

  • Iga ohuolukord või korrarikkumine tuleb lõpetada nii, et sellest sünniks võimalikult vähe kahju ning saadud kogemust kasutataks turvalisuse suurendamiseks. Meie eesmärk on kasutada tänapäevaseid digilahendusi ja automaatseid järelevalvesüsteeme.
  • Olukorra nutikas lahendamine ei tähenda alati kõigi võimalike jõududega reageerimist, vaid asjatundlikku ohuhinnangut, kiiret infovahetust, kaasaegse tehnoloogia kasutamist ning asjakohast tegutsemist. Igas olukorras seatakse esikohale inimene. Ka korrakaitseorganite, kohalike omavalitsuste ja Siseturvalisuse vabatahtlike omavahelisel koostööl on oluline roll.

Õnnetustele ja ohtudele reageerimine

  • Riskide olemus ja õnnetuste juhtumise tõenäosus muutuvad ajas kiiresti. Mõned probleemid on juba aastaid samad, näiteks on Eesti põldudel ja metsades endiselt umbes pool miljonit viimase maailmasõja aegset lõhkekeha. Eestis on riske, millele reageerimiseks oleme valmistunud, aga ka neid, kus võimekust napib. Esmajärjekorras tuleb reageerida olukordadele, kus on ohus inimeste elu või tervis, aga vältida tuleb ka vara- ja keskkonnakahju. Meie eesmärk on tugevdada oma võrgustikke, kaasata professionaalsete abiandjate kõrval ka kohalikke omavalitsusi ja vabatahtlikke ning korraldada regulaarselt kriisiõppusi. 
  • Seisame silmitsi kliimamuutustest tingitud sagedasemate loodusõnnetustega, samuti peame arvestama ka näiteks keemilistest, bioloogilistest, patogeensetest, radioaktiivsetest ja muudest säärastest ainetest tulenevate ohtudega, mis võivad ilmneda nii tahtlike rünnakute kuid ka inimlike eksimuste tagajärjel. Peame olema valmis äärmuslikele olukordadele reageerima.

Viimati uuendatud 20.09.2023