Võitleme terrorismiga

Siseministeeriumil on oluline roll terrorismi vastase võitluse tegevuse planeerimisel ja koordineerimisel, siseministeerium juhib siseturvalisuse arengukava koostamist. Siseministeeriumi haldusalasse kuuluvad korrakaitse- ja julgeolekuasutused, kes lähtuvad ministeeriumi tegevuskavadest.

Terrorismivastane võitlus Eestis

Radikalism ja ekstremism ei ole vaid julgeolekuasutuste probleem. Eestis on korrakaitse- ja julgeolekuasutused reageeriv jõud siis, kui äärmuslikud liikumised juba tegutsevad. Põhiline terrorismi ennetav roll on siinkohal sotsiaal- ja haridusvaldkonnal ning integratsioonipoliitikal. Riik loob hetkel radikaliseerumise ennetamise tegevuskava (RETK), mille üks osa on riiklik sekkumismudel, mille eesmärk on toetada radikaliseerunud inimeste äärmuslusest eemaldumist ja deradikaliseerumist.

  • Valitsuse Julgeolekukomisjon tegeleb julgeoleku olukorra analüüsimisega ja hindamisega ning koordineerib julgeolekuasutuste tegevust. Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo tegeleb julgeolekukomisjoni tegevuse koordineerimisega.

  • Erinevate asutuste tööd ja koordinatsiooni terrorismivastases võitluses korraldab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni terrorismivastase võitluse nõukogu (TVVN), kes täiendab Eesti terrorismivastase võitluse tegevuskava, jälgib selle rakendamist ning esitab ettepanekuid selle tõhustamiseks. Terrorismivastase võitluse nõukogu koosseisu kuuluvad erinevate riigiasutuste esindajad.

  • Kõikidel ministeeriumitel ja asutustel on paika pandud vastavalt tegevusvaldkondadele oma kindlad rollid, tegevused ning eesmärgid. Justiitsministeerium on vastutav seadusandluse ja õigusloome seisukohalt. Siseministeerium mängib olulist rolli terrorismi vastase võitluse tegevuse planeerimisel, kuna peamised terrorismi vastase võitluse asutused (Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet) on tema valitsemisalas. Lisaks juhib Siseministeerium siseturvalisuse arengukava koostamist, milles on ka osa terrorismi vastasel võitlusel. Olulist rolli terrorismivastases võitluses omab ka Rahapesu Andmebüroo (RAB).

  • 14.07.24 hakkas Eestis kehtima infoühiskonna teenuse seaduse muudatus, millega viidi Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamisega (TCO-määrus). Terroristlikku veebisisu loetakse isikute radikaliseerumise oluliseks katalüsaatoriks. Terroristlik propaganda õhutab või ärgitab kedagi terroriakte toime panema või nende toimepanemisele kaasa aitama, aga see võib ärgitada ka osalema terrorirühmituse tegevuses. Terroristlikku propagandat sisaldava veebisisu tõkestamise ja eemaldamisega tegelevad Kaitsepolitseiamet ja Tarbija Tehnilise Järelevalveamet.

  • Teiste ministeeriumite pädevuses on erinevad ennetavad rollid. Näiteks tasuta keeleõpe sisserändajatele, kohanemisprogrammid, integratsiooniprogramm, kiusamisvastased programmid, tugiisikuteenused, teisest rahvusest inimeste nõustamine, kinnipeetavate riskihindamine, erinevate ametnike koolitamine, reisihoiatused, käitumiskorraldused rünnaku puhkudeks ja palju muud.

Terrorismivastane võitlus käib koostöös EL organisatsioonidega:

Terrorismi definitsioon

Euroopa  Liit ega ÜRO ei ole konkreetselt defineerinud ega kooskõlastanud terrorismi erinevatel teoreetilistel ja juriidilistel põhjustel, mille tõttu defineerivad liikmesriigid seda oma seadustes eraldi.

Eesti karistusseadustiku § 237 lõige 1 käsitleb terrorismi, kui:

"Rahvusvahelise julgeoleku vastase, isikuvastase, elu või tervist ohustava keskkonnavastase, välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastu suunatud või üldohtliku kuriteo toimepanemise, keelatud relva tootmise, levitamise või kasutamise või vara ebaseadusliku hõivamise või olulises ulatuses rikkumise või hävitamise või arvutiandmetesse sekkumise või arvutisüsteemi toimimise takistamise eest, samuti selliste tegude toimepanemisega ähvardamise eest, kui see on toime pandud eesmärgiga sundida riiki või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma või tõsiselt häirida riigi poliitilist, põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või see hävitada või tõsiselt häirida rahvusvahelise organisatsiooni tegevust või see hävitada või tõsiselt hirmutada elanikkonda, – karistatakse viie- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega."

Lisaks kehtib Eestis ka Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mille eesmärgiks on tõkestada Eesti majandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist terrorismi rahastamiseks ja rahapesuks. Rahastamisega seotud aspektid on kirjeldatud ka ülal mainitud Karistusseadustikus.

Kaitsepolitseiameti (KAPO) töö terrorismi tõkestamisel
 

KAPO  on vastutav organ terrorismivastases võitluses Eestis. KAPO kogub ja töötleb teavet terrorismi rahastamise ja toetamise tõkestamiseks ja vastutab terrorismi puudutavate kuritegude uurimise eest. Lisaks on KAPO väliskontakt ja teostab infovahetust teiste sarnaste asutustega välismaal.

Ülevaatliku olukorra Eestis toimuvatest trendidest, juhtumitest ja arengutest leiab KAPO aastaraamatutest. 2024-2025. aastal on KAPO kirjutanud:

„Kuigi terrorismi ohutase Euroopas on kõrge, on see Eestis veel madal. Järjest rohkem aga avastame terrorismiga seotud isikute kontakte Eestis ja oleme tõkestanud nende Eestisse elama asumise“.

Radikaliseerunud inimeste tuvastamiseks küsitleb KAPO koos teiste Eesti riigiasutuste esindajatega ka põgenikke ning põhjaliku taustauuringu tulemusel otsustatakse elamisloa andmine.

Kuigi KAPO hinnangute kohaselt on terrorismioht Eestis endiselt väike tuleb siiski arvestada Euroopas ja mujal maailmas toimuvaga. Erinevad konfliktid, äärmusluse võimaliku levikuga ja kasvanud rändega, mis võivad otseselt mõjutada ka Eesti julgeolekut. Sellest tulenevalt võivad Eesti kodanikud sattuda terrorirünnaku ohvriks teistes Euroopa riikides.

Terrorismi puhul peab arvestama, et suursündmuste toimumisega Eestis, mis võib muuta Eesti terroristidele atraktiivsemaks sihtmärgiks. See nõuab ametkondadelt oluliselt suuremat panust ohtude ennetamiseks ja rünnakute tõkestamiseks.

Kuidas käituda terrorirünnaku korral?

Kontaktid terrorirünnaku puhul

  • Eestis olijatele:
    KAPO kontakttelefon 12455
  • Välismaal viibijatele:
    Välisministeeriumi 24h valvetelefon +372 5301 999

    Välisministeeriumi e-posti aadress: [email protected]

Viimati uuendatud 02.07.2025

search block image