Välisriigis toimunud perekonnasündmused
On välisriigis registreeritud sündmused, mille kohta on väljastatud tõend või registriväljavõte. Muutunud andmed kantakse Eesti rahvastikuregistrisse juhul, kui muudatusi Eestis tunnustatakse.
Välisriigi dokumente saab rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele ja Eesti diplomaatilisele esindusele välisriigis. Esitatud välisriigi dokument peab olema originaaldokument.
Samuti peab dokument olema:
- apostillitud või legaliseeritud, kui välislepingust ei tulene teisiti ning
- tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on juba vastavas keeles. Tõlge peab olema ametlik s.t vandetõlgi tehtud.
Legaliseerimine on formaalsus, millega pädev ametiasutus kinnitab avaliku dokumendi allkirja ning vajaduse korral ka dokumendil oleva pitseri või templi ehtsust ja alla kirjutanud isiku pädevust. Välisriigi avalik dokument, mida soovitakse kasutada Eestis, tuleb legaliseerida selle riigi välisministeeriumis või välisesinduses, kus dokument on välja antud, ning seejärel Eesti Vabariigi välisesinduses või välisministeeriumi konsulaarosakonnas. Eesti territooriumil asuvate välisesinduste legaliseeritud dokumendid ei vaja täiendavat legaliseerimist välisministeeriumi konsulaarosakonnas. Legaliseeritakse ainult originaaldokumenti, selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja, väljavõtet või väljatrükki, millel on sellele dokumendile allakirjutanud ametiisiku originaalallkiri, ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning dokumendi väljaandnud asutuse originaalpitser.
Dokumendi kinnitamine apostilliga
Tähendab välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni artiklis 3 nimetatud tunnistuse (apostille) lisamist dokumendile, eesmärgiga kinnitada dokumendil oleva allkirja ja vajaduse korral ka pitseri või templi ehtsust ning dokumendile allakirjutanud isiku pädevust. Seejuures tuleb dokument apostillida riigis, kus see on välja antud.
Legaliseerimine ja apostillimine ei kinnita dokumendi sisu ning õiguspärasust ega määra dokumendi õigusmõju tunnustamist Eestis.
Erisused formaalsuse nõuetele tulenevad välislepingutest, milles Eesti on osaline ning mis lihtsustavad dokumentide esitamist ühes riigist teise.
Välislepingud
Seotud viited
Perekonnaseisuasutusele esitatavaid Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Ukraina ametiasutuste poolt väljastatud perekonnaseisudokumendid on vabastatud formaalsuse nõuetest.
Dokumendid peavad siiski olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde. Tõlge peab olema vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitatud.
Perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise konventsiooni alusel saab väljastada tõendeid, mida konventsiooniga ühinenud riigid tunnustavad ilma legaliseerimise või samalaadse vorminõudeta ja tõlketa.
- Perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise konventsiooniga ühinemine Riigiteatajas
- Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Riigiteatajas
Brüssel II määruse kohaselt tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust teistes liikmesriikides erimenetluseta. Eelkõige ei nõuta erimenetluse järgimist liikmesriikide perekonnaseisuregistrite ajakohastamisel abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitleva kohtuotsuse alusel.
- Nõukogu määrus (EL) 2019/1111, 25. juuni 2019, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) EL 2019/1111.
Määrust kohaldamisalasse kuuluvad avalikud dokumendid, mille eesmärk on tõendada ühte või enamat järgmistest asjaoludest: sünd, elusolek, surm, nimi, abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis, abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooselu staatus, registreeritud kooselu lõpetamine, lahuselu või registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamine, vanemlus, lapsendamine, alaline asukoht ja/või elukoht, kodakondsus, karistusregistrikande puudumine. Nimetatud asjaolusid tõendavad avalikud dokumendid on vabastatud igasuguse formaalsuse (apostille) nõuetest. Määruses ei käsitleta dokumendi sisuga seotud õigusmõju tunnustamist teises liikmesriigis.
Lisaks ei või nõuda avaliku dokumendi tõlget kui see on liikmesriigi ametlikus või liikmesriigi poolt aktsepteeritud keeles või kui dokumendile on lisatud määrusekohane mitmekeelne standardvorm. Viimane on avaliku dokumendi tõlkimise abivahend.
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) 1024/2012.
Perekonnaseisusündmust tõendav dokument, mille on väljastanud Prantsusmaa, Belgia, Läti, Taani, Iirimaa, Itaalia on vabastatud igasuguse formaalsuse nõuetest. See tähendab, et apostillima ei pea ka Eesti perekonnaseisudokumenti, mis esitatakse eelnimetatud riikidesse.
Konventsiooni kohaldatakse avalikule dokumendile, mis on koostatud liikmesriigi territooriumil ja mida soovitakse kasutada teise liikmesriigi territooriumil või esitada teise liikmesriigi diplomaatilisele esindajale või konsulaarametnikule, isegi siis, kui nad tegutsevad riigis, mis ei ole selle konventsiooni osaline. Nt kui Eesti dokumenti soovitakse esitada Taani saatkonnale Soomes, on Taani saatkond Helsingis kohustatud dokumenti vastu võtma lisatingimusi esitamata.
Dokumendile lisatakse üldjuhul ka kinnitatud tõlge dokumenti vastuvõtva riigi poolt aktsepteeritud keelde.
- Euroopa Ühenduse liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsioon Riigiteatajas.
Eestis aktsepteeritakse ilma formaalsusteta dokumente, mille on väljastanud konventsiooni osalisriigi diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik.
Lisaks, tulenevalt Välisministeeriumi otsusest, aktsepteeritakse ilma formaalsusteta ka Eestis asuvate konventsiooniga mitteühinenud riikide välisesinduste poolt väljastatud dokumente.
Välisministeerium legaliseerib nende Londoni konventsiooniga mitteühinenud riikide välisesinduste dokumente, kes on Eestisse akrediteeritud, st kelle konsulaarpiirkond on Eesti, kuid mis ei asu Eesti territooriumil. Londoni konventsiooniga mitteühinenud riikide välisesinduste dokumente, mis on väljastatud kolmandates riikides, on Eestis esitamiseks kõlbmatud ja neid üldjuhul ei legaliseerita.
- Diplomaatiliste esindajate ja konsulaarametnike väljastatud dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Euroopa konventsioon Riigiteatajas.
Viimati uuendatud 24.03.2025
