Kodanikuühiskond

Analüüsime, kavandame ja koordineerime kodanikuühiskonna valdkonna riiklikku poliitikat, et tagada turvalise ja avatud ühiskonna kujundamisel riiklike struktuuride, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tõhusam koostöö.

Kodanikuühiskonnas on oluline roll vabatahtlikel, keda tegutseb enim keskkonnakaitse, loodushoiu, säästva eluviisi, kohaliku elu edendamise, noorsootöö ning lastega töötamise valdkonnas. Abipolitseinike ning vabatahtlike maa- ja merepäästjatena panustavad vabatahtlikud ka siseturvalisuse tagamisse.

Kodanikuühiskonna strateegilise arendamise alus on Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsioon.

Toetame vabaühenduste arengut

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) korraldab taotlusvoore, toetab vabaühendusi arendavaid tegevusi ja soodustab vabaühenduste rahvusvahelist koostööd. KÜSK koordineerib ka kodanikuühenduste konsultantide tööd maakondlikes arenduskeskustes ning on „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ kontaktpunkt.

Kui suur on Eesti kolmas sektor?

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on Eestis umbes 23 000 mittetulundusühingut ja sihtasutust. Neist umbes 800 on sihtasutused. 
Samas ei kirjelda MTÜ-de arv olukorda tõeselt, sest hinnanguliselt võib kolmandik MTÜ-dest olla passiivsed. Passiivseteks loetakse MTÜ-sid, mis ei ole registrist kustutatud, kuid mis ajutiselt või alaliselt ei tegutse.

Nii on MTÜ-de ja SA-de arv pigem kvantitatiivne näitaja, mis ei iseloomusta kodanikuühiskonna institutsionaliseerumise taset ega mitmekülgsust. Ühenduste aktiivse tegutsemise tunnuseks on palgaliste töötajate arv ning majandusaasta aruande esitamine.

Statistikaameti andmetel 2020. aastal oli palgaliste töötajatega MTÜ-de osakaal 22,5 protsenti. 9300 statistilisse profiili kuuluvatest MTÜ-del, sealhulgas korteriühistul, on vähemalt 1 palgatöötaja.

Kodanikuühiskonna roll töökohtade loomises

Hinnanguliselt annavad ühendused tööd 4-5% tööjõulisest elanikkonnast. Kui vaadata kõiki kolmandas sektoris töötavaid inimesi, jääks kodanikuühiskonna osakaal töökohtades Statistikaameti 2011. aasta andmetel 7,5 protsendi juurde. Samal ajal oleks Maksu- ja Tolliameti andmetel MTÜ-de ja SA-de töötajate osatähtsus kokku veidi üle kaheksa, MTÜ-des eraldi aga pisut alla viie protsendi. Enamik ehk umbes 95 protsenti MTÜ-sid on nii-öelda mikroettevõtte tasemel, andes tööd ühele kuni üheksale inimesele.

Kas kõik MTÜ-d on kodanikualgatuslikud?

Oluline on eristada kodanikualgatuslikke avalikes huvides tegutsevaid MTÜ-sid ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt asutatud või selle valitseva mõju all olevaid MTÜ-sid. 2021. aasta lõpu seisuga teostavad ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja põhiseaduslikud institutsioonid riigi nimel asutajaõigusi 60-s riigi asutatud sihtasutuses.

Üldist statistikat

• Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) toetab vabakonda igal aastal umbes 1,8 miljoni euroga.
• Eesti umbes 4600 külas on üle 900 külaseltsi ja -seltsingu, enam kui 550 mandaadiga külavanemat ning ligi 300 külamaja (Eesti Külaliikumine Kodukant, "Külaliikumise ja tugisüsteemi kaardistus 2020).
• 2020. aasta seisuga andsid 90 protsenti Eesti kohalikest omavalitsustest vabaühendustele projektitoetusi ning 86 protsenti tegevustoetusi. Võrreldes 2016. aastaga on need näitajad kasvanud (Tallinna Ülikool, "Kohalike omavalitsuste vabaühenduste rahastamise analüüs 2021").
• 2019. aastal vabatahtlikke väljastpoolt organisatsiooni kaasasid oma tegevusse 53 protsenti MTÜ-dest ("Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine 2019").
• 2019. aasta seisuga oli 30 protsendil vabaühendustest kogemusi avalike teenuste osutamisega. Neist omakorda 63 protsenti osutasid avalikke teenuseid 2018. aastal (kõigist MTÜ-dest moodustas see 19 protsenti) ("Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine 2019").
• 2020. aastal oli Statistikaameti andmetel 22,5 protsendis MTÜ-dest palgalisi töötajaid.
• 2020. aastal oli Maksu- ja Tolliameti andmetel MTÜ-de ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht 31,3 miljonit eurot. Koos anonüümsete ja välismaiste annetustega on annetuste maht 2020. aasta seisuga 48,9 miljonit eurot. Tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja kuulub 2 591 organisatsiooni. 
• Sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku andmetel 2019. aastal Eestis oli 128 sotsiaalset ettevõtet, mis olid tööandjaks 1759 inimesele. Sotsiaalsete ettevõtete tulu moodustas 44,8 miljoni eurot.
• Vabatahtlike osakaal Eestis on 2018. aasta andmetel 49 protsenti. Euroopa kõrgeim vabatahtliku tegevuse määr – 50 protsenti – on Norras, Rootsis ja Hollandis ("Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018").
• Eestis on vabatahtliku tegevuse panus SKP-sse umbes 1% ("Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018").