Kodanikuühiskond

Kodanikuühiskond hõlmab omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone.

Analüüsime, kavandame ja koordineerime kodanikuühiskonna valdkonna riiklikku poliitikat, et tagada turvalise ja avatud ühiskonna kujundamisel riiklike struktuuride, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tõhusam koostöö.

Kodanikuühiskonnas on oluline roll vabatahtlikel, keda tegutseb enim keskkonnakaitse, loodushoiu, säästva eluviisi, kohaliku elu edendamise, noorsootöö ning lastega töötamise valdkonnas. Abipolitseinike ning vabatahtlike maa- ja merepäästjatena panustavad vabatahtlikud ka siseturvalisuse tagamisse.

Kodanikuühiskonna strateegilise arendamise alus on Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsioon.

Toetame vabaühenduste arengut

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) korraldab taotlusvoore, toetab vabaühendusi arendavaid tegevusi ja soodustab vabaühenduste rahvusvahelist koostööd. KÜSK koordineerib ka kodanikuühenduste konsultantide tööd maakondlikes arenduskeskustes

UUS! Projektikonkurss kohalike omavalitsuste ja kogukondade koosloome arenguprogrammi läbiviija leidmiseks

Taotluste esitamise tähtaeg 29.11.2021 kell 15.00. 

Strateegilised partnerid perioodil 2021-2024

Siseministeeriumi partnerid  aastatel 2021-2024 "Sidusa Eesti arengukava" programmi "Kogukondlik Eesti" elluviimisel on:

  • aktiivsete elanike suunal Vabaühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused hakkavad tõstma Eesti elanike teadlikkust kodanikuühiskonna toimevormidest ja vabaühendustest ning tegelema vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide nõustamise ja toetamisega

  • hoolivate ja võimekate kogukondade suunal MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor hakkab toetama süsteemset ja võrgustikupõhist kaasamist kohalikul tasandil ning suurendama koostööd kohaliku omavalitsuse ja riigiga 

  • võimekate vabaühenduste suunal Vabaühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused aitavad kaasa vabaühenduste majanduslike teadmiste ja oskuste parandamisele

  • võimekate sotsiaalsete ettevõtete suunal MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik aitab oma tegevustega kaasa sotsiaalsete ettevõtete tegutsemiskeskkonna parandamisele ning töötab selle nimel, et sotsiaalsed ettevõtted oleksid jätkusuutlikud

Strateegilised partnerid valiti avaliku konkursiga ning sõlmitakse lepingud kuni 2024. aasta lõpuni. 

Aastatel 2015-2020 olid Siseministeeriumi partneriteks kolm konkurssiga valitud vabaühendust: Eesti Külaliikumine Kodukant, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Vabaühenduste Liit.

Avalike teenuste delegeerimine kodanikuühendustele

Eestis teeb umbes 60 protsenti kohalikest omavalitsustest avalike teenuste osutamisel mittetulundusühingutega (MTÜ) koostööd. Enim delegeeritakse MTÜ-dele avalike teenuste osutamist sotsiaal-, spordi ja kultuuri valdkonnas.

Delegeerimise eesmärk on parandada teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning tõsta avalike teenuste osutamiseks vajalikku üldist võimekust. Ehkki teenuse osutamine antakse üle MTÜ-le, jääb vastutus ja kontroll teenuse pakkumise üle omavalitsusele.

Et aidata kaasa teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemisele ning nii omavalitsuste kui teenuseosutajate võimekuse kasvule, valmis juba 2010. aastal kontseptsioon „Avalike teenuste lepingulise delegeerimise suunad mittetulundusühendustele“. Dokumendi eesmärk on arendada ja ühtlustada teenuste delegeerimise põhimõtteid ning leppida kokku MTÜ-dele suunatud arendustegevuste üldises koordineerimises.

Kontseptsioon tugineb 2009. aastal Siseministeeriumi tellimusel valminud analüüsile „Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele“.

Analüüsist saab ülevaate avalike teenuste delegeerimise olukorrast ning soovitusi selle arendamiseks. Valdkonna arendamine on omakorda seotud Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsiooni eesmärgiga töötada välja avalike teenuste pakkumise üldised standardid ning nende osutamise delegeerimise põhimõtted ja kord.

 

Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsioon

Arendame kodanikuühiskonna ning riigi koostööd. 

Loe veel

Kodanikuühiskonna programm 2021-2024

Töötame selle nimel, et parandada Eesti kodanikuühiskonna üldist elujõulisust.

Loe veel

Läbipaistev rahastamine

Soovime luua kodanikeühenduste riikliku rahastamise terviklik süsteem riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

Loe veel

Riigieelarvelised toetused

Toetame mittetulundusühinguid, sihtasutusi ja muid organisatsioone, kelle tegevus on suunatud siseturvalisuse ja sidusa ühiskonna arendamisele.

Loe veel

Teadmiseks

Kui suur on Eesti kolmas sektor?

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on Eestis umbes 23 000 mittetulundusühingut ja sihtasutust. Neist umbes 800 on sihtasutused. 2018. aasta alguses jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille kohaselt majandatakse kõiki korteriomandeid iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis. Seega alates 2018. aastast ei ole korteriühistud enam mittetulundusühingute ja sihtasutustega sama juriidilise vormi all, mis kahandas mittetulundusühingute üldarvu umbes poole võrra. Varem oli mittetulundusühinguid ja sihtasutusi kokku umbes 33 000.

Samas ei kirjelda ka MTÜ-de arv olukorda tõeselt, sest hinnanguliselt võib kuni 6 000 MTÜ-d olla passiivsed. Passiivseteks loetakse MTÜ-sid, mis ei ole registrist kustutatud, kuid mis ajutiselt või alaliselt ei tegutse.

Nii on MTÜ-de ja SA-de arv pigem kvantitatiivne näitaja, mis ei iseloomusta kodanikuühiskonna institutsionaliseerumise taset ega mitmekülgsust. Ühenduste aktiivse tegutsemise tunnuseks on palgaliste töötajate arv ning majandusaasta aruande esitamine.

Palgalised töötajad MTÜ-des

Statistikaameti andmetel on palgaliste töötajatega MTÜ-de osakaal statistilisse profiili kuuluvatest MTÜ-dest suurenenud 2011. aastaga võrreldes ühe protsendipunkti võrra ehk 30 protsendini, mis ühest küljest tuleneb palgatöötajatega MTÜ-de arvu kasvust ja teisest küljest tegutsevate MTÜ-de arvu vähenemisest. Ka Maksu- ja Tolliameti andmed väljamakstud palkade kohta näitavad samasugust trendi.

Kui 2010. aastal oli keskmine brutopalk MTÜ-des 358 eurot, siis aasta hiljem oli see 367 ning 2014. aastal 446 eurot. SA-de töötajatele makstud brutopalk on kasvanud 2010. aasta 799 eurolt 860 euroni 2012. aastal.

Kodanikuühiskonna roll töökohtade loomises

Kodanikualgatuse korras loodud ühenduste osakaal töökohtades on tagasihoidlik, jäädes kahe protsendi piirimaile. Suur osa tööst tehakse vabatahtlikuna ning sageli pole ühendustel võimalik maksta töötajatele töötasu.

Kui vaadata kõiki kolmandas sektoris töötavaid inimesi, jääks kodanikuühiskonna osakaal töökohtades Statistikaameti 2011. aasta andmetel 7,5 protsendi juurde. Samal ajal oleks Maksu- ja Tolliameti andmetel MTÜ-de ja SA-de töötajate osatähtsus kokku veidi üle kaheksa, MTÜ-des eraldi aga pisut alla viie protsendi. Enamik ehk umbes 95 protsenti MTÜ-sid on nii-öelda mikroettevõtte tasemel, andes tööd ühele kuni üheksale inimesele.

Samas on muutunud üha selgemaks MTÜ-de roll avalike teenuste osutajatena. 2009. aastal Praxise korraldatud uuring „Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele“ näitas, et üle poole omavalitsustest teevad avalike teenuste osutamisel MTÜ-dega koostööd. 63 protsenti Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest on delegeerinud avalike teenuste osutamist kodanikeühendustele. Peamiselt delegeeritakse kultuuritegevuse korraldamise, spordi edendamise ja kohaliku elu arendamisega seotud ülesandeid.

Kas kõik MTÜ-d on kodanikualgatuslikud?

Oluline on eristada kodanikualgatuslikke avalikes huvides tegutsevaid MTÜ-sid ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt asutatud või selle valitseva mõju all olevaid MTÜ-sid. 2013. aasta lõpu seisuga teostavad ministeeriumid, maavalitsused ja põhiseaduslikud institutsioonid riigi nimel asutajaõigusi 74-s riigi asutatud sihtasutuses.

Mittetulundusühingute seadus 

Üldist statistikat

  • Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) toetab vabakonda 2018. aastal kokku umbes 1,79 miljoni euroga;
  • iga teine Eesti elanik (49%) on osalenud viimase aasta jooksul vabatahtlikus tegevuses;
  • Eestis oli 2016. aastal 1171 külavanemat ja 4 652 küla ning maapiirkondades tegutseb hinnanguliselt 500 seltsingut 
  • 63 protsenti Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest on 2014. a seisuga delegeerinud avalike teenuste osutamist kodanikeühendustele. Peamiselt delegeeritakse kultuuritegevuse korraldamise, spordi edendamise ja kohaliku elu arendamisega seotud ülesandeid;
  • 32 protsenti MTÜ-dest ei tegelenud 2014. aastal vabatahtlike kaasamisega;
  • 2014. aastal oli 30,3 protsendis MTÜ-dest palgalisi töötajaid;
  • 2018. aastal oli MTÜ-de ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht 23,3 miljonit eurot. Koos anonüümsete ja välismaiste annetustega on annetuste maht 2017. aasta seisuga 35 miljonit eurot;
  • tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja kuulus 2018. aastal 2 480 organisatsiooni. Neist on annetuste saamist deklareerinud 2017. aastal 56% ehk 1 338 organisatsiooni;
  • Euroopa kõrgeim vabatahtliku tegevuse määr – 50 protsenti – on Norras, Rootsis ja Hollandis;
  • Eestis on vabatahtliku tegevuse panus SKP-sse umbes 1%.

Последнее обновление 29.11.2021