Süsteemse ja eri valdkondade üleselt koordineeritud ennetustegevusega väldime tegevuste dubleerimist, vähendame koormust, ressursside vajadust ja vajadust ennetustegevuste järele. Sealjuures on endiselt vajalik, et asutused tegeleksid valdkonnaspetsiifiliste ennetustegevustega nagu näiteks tuleohutusse panustavate kampaaniate ja turvalise seksuaalkäitumise õpetamisega.
Ennetus on eriti oluline laste ja noorte vaates
Ennetus keskendub elanikkonna teadmisi, hoiakuid ja käitumist suunavate tegurite komplekssele mõjutamisele ning lähtub parimatest olemasolevatest teadmistest käitumise või terviseprobleemi tekketeguritest.
Ennetuse eesmärk on märksa laiem – toetada kogu elanikkonna aga eeskätt laste ja noorte arengut, toimetulekut ja heaolu.
Ennetus on oluline inimese terve elukaare vältel, kuid riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide ennetuse osas on põhirõhk aga lasted ja noortel. Tõhusa ennetuse mõju kandub üle täiskasvanuikka – suurendab elu jooksul inimese heaolu, parandab toimetulekut ja mõjutab tervisekäitumist.
Ennetustegevuse tõhustamise olulisemad tegurid:
- Püsivad koostöövormid ja selged vastutajad kohalikul ja riiklikul tasandil ennetuse tegevuste kavandamiseks, läbiviimiseks ja tulemuste mõõtmiseks
- Valdkondade ülesed kokkulepped ühistes võtmeindikaatorites ja standardites, mille abil ennetuse tegevusi ellu viia ja tulemuslikkust mõõta
- Toimivate sekkumiste eelistamine ja panustamine sekkumiste mõju hindamisse
- Tulemusteta ennetustegevustest loobumine
- Valdkondadeülesele ennetusele pikaaegse poliitikaülese rahastamise strateegia tagamine
Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon
Siseministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Riigikantselei, Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning erasektori ja vabakonna ennetuse valdkonna ekspertidega valmis 2020. aastal.
Kontseptsioon tugineb OÜ Stories For Impacti 2016. aastal koosatud teaduskirjanduse ja hetkeolukorra analüüsile See kinnitas, et Eestis ei ole ennetuse valdkond selgelt kirjeldatud, koordineeritud, ühtse pildina jälgitav ning puudub täpne ülevaade, millist rolli erinevad asutused omavad ja kuidas süsteemi panustavad või panustamata jätavad. Selle tagajärjel ei jõuta ennetustegevustega kõikide sihtrühmadeni, tegevuste rakendamist piirab ressursipuudus ning kõikides valdkondades ei ole ennetuse erinevad tasandid ühtlaselt sekkumistega kaetud.
Kontseptsioon annab teaduspõhise suunise ennetusvaldkonna otsuste tegemiseks ja ressursside eraldamiseks. Kontseptsioon on suunatud eelkõige poliitikakujundajatele ja otsuselangetajatele, kuid selle kasutusala on oluliselt laiem, pakkudes suuniseid ja inspiratsiooni kõigile valdkonnas töötavatele inimestele.
21. aprillil 2021 leppisid valdkonnaülest ennetust juhtivad ministrid: justiitsminister, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister ning siseminister kokku, mis suunavad edasist koostööd ja ühistegevust valdkonnaülese ennetuse elluviimisel ning mh toetavad kontseptsooni elluviimist. Antud põhimõtetes kirjeldatakse, kuidas nähakse ette riiklikku koordineerimist ning mis suunisest ühistegevuses lähtutakse. Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete elluviimiseks moodustatakse ühine ennetusnõukogu, mis tekib kolme tänase valitsuskomisjoni (lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu, uimastiennetuse valitsuskomisjon) ühendamise teel. Kokkulepe annab juhiseid poliitikakujundajatele ja otsustajatele nii riigi kui kohalikul tasemel ning kokkuleppes toodud põhimõtete järgimine täiendab tänaseid poliitikaotsuseid, mida tehakse valdkondlikult iga ministeeriumi haldusalas.
Statistika
- Vähemalt korra elus on purjus olnud 40% kooliõpilastest (15 a. vanused)
- 21% noortest (15–16 a) on proovinud kanepit
- 59% noortest (15 a) tunnevad, et saavad oma sõpradega arvestada, kui miskit on halvasti
- Kiusamist on kogenud viimaste kuude jooksul 35% õpilastest
- Kaasõpilasi on vähemalt korra kiusanud 37% poistest ja 19% tüdrukutest
- Kooliskäimist on mitte meelepäraseks hinnanud 42% noortest (kuni 15 a)
- 2019. aastal pandi alaealiste poolt toime 4881 väärtegu ja 1182 kuritegu
Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC – Health Behaviour in School-aged Children) 2017-2018; Politsei- ja Piirivalveamet, 2020
Järgnevatel aastatel jätkub töö ennetuse põhimõtete elluviimiseks, milleks on:
- Seame valdkonnaüleses ennetuses prioriteetseks sihtrühmaks lapsed ja noored.
- Koostame ja kinnitame valdkonnaülese ennetuse pikaajalise poliitikaülese tegevusraamistiku.
- Liigume edasi tulemuslike sekkumisviiside elluviimisega, et suurenda positiivsete tulemuse saavutamist ja negatiivsete tagajärgede ärahoidmist. Loome paremad võimalused sekkumiste tõhususe uurimiseks.
- Keskendume ennetustegevuste elluviijate pädevuse tõstmisele.
- Töötame enam kohalikul tasemel, st maakondlike koostöökogude ning kohalike omavalitsustega.
Viimati uuendatud 26.10.2021