Uuringust joonistub välja julgustav, kuid samas mõtlemapanev pilt. „Ühelt poolt on selge, et inimesed Eestis tahavad panustada – ligikaudu veerand elanikkonnast osaleb vabatahtlikus tegevuses. Teisalt toetub suur osa sellest panusest üsna väikesele hulgale väga aktiivsetele inimestele, mis tähendab, et see ei ole lõputu ressurss,“ selgitas Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik Minna Harjo.
Oluline on Harjo sõnul ka mõista, et vabatahtlikkus ei ole ainult hea tahte küsimus. „Selleks, et soov aidata jõuaks päriselt mõjuni, on vaja selgeid rolle, toimivat korraldust ja tuge. Kui süsteem on nõrk, võib ka suur valmisolek kriisis appi tulla hajuda või muutuda koormavaks,“ rääkis Harjo.
Ta lisas, et just kriisid on viimastel aastatel seda eriti selgelt näidanud. „Inimesed reageerivad kiiresti ja tahavad aidata, kuid vabatahtlikkust ei saa kriisi ajal nullist üles ehitada – see peab olema juba varem läbi mõeldud, harjutatud ja toetatud. Hästi toimiv vabatahtlikkus aitab kriisides tagada kiirema reageerimise, tugevdab kogukondade turvatunnet ning loob toimiva tugivõrgustiku.“
Uuring toob esile ka vabatahtlikkuse laiemat mõju. See aitab tugevdada kogukondi, vähendada üksildust ja toetada vaimset heaolu, olles eriti oluline just eakate ja haavatavamate sihtrühmade jaoks.
Uuring annab Harjo sõnul Siseministeeriumile olulise aluse kujundada poliitikaid, mis tagaks vabatahtlikkuse kestlikkuse, ei koormaks liigselt tegijaid ning oleks valmis toetama ühiskonda ka keerulistes olukordades.
Sotsiaalministeeriumi vaates aitab uuring paremini mõtestada vabatahtlikkuse rolli vaimse tervise, kogukonnatoe ja vanemaealiste aktiivse toimetuleku toetamisel ning annab sisendi uute lahenduste ja koostöömudelite arendamiseks.
- Lõppkokkuvõttes ei ole vabatahtlikkus lihtsalt üks valdkond – see peegeldab, millises ühiskonnas me elame: kui tugevad on meie kogukonnad, kui palju me üksteist usaldame ja kui valmis oleme üksteist toetama.
- Tutvu uuringuga ja saa teada, kuidas vabatahtlikkus aitab hoida Eesti ühiskonda sidusana, turvalisena ja kriisidele vastupidavana.
Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ning tellisid Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
