Viis uut kopterit võimaldavad tagada, et igal ajal on 100-protsendiliselt saadaval vähemalt kaks kopterit. Nii saab PPA reageerida ka kahele samaaegsele elupäästvale sündmusele ning säilitada valmisoleku ajal, mil osa lennuvahendeid on hoolduses, väljaõppel või juba mõnel teisel ülesandel.
Siseminister Igor Taro sõnul ei ole küsimus lihtsalt vanade kopterite asendamises uutega, vaid Eesti inimeste jaoks vajaliku lennuvõimekuse tagamises järgmiseks paarikümneks aastaks.
„Politsei kopter otsib metsast kadunud inimest, päästab merel hätta sattunut ja viib patsiendi saarelt haiglasse. Alates 2023. aastast on politsei kopteritega päästetud või abi osutatud enam kui 200 inimesele. Kui inimene vajab abi, peab meil olema olemas lennuvahend ja meeskond, kes saab õhku tõusta. Sellist võimekust ei saa hakata looma siis, kui hädakutse on juba tulnud,“ ütles Taro.
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaare sõnul ei ole kolme vananeva kopteriga enam võimalik tagada Eestile vajalikku valmisolekut.
„PPA on riigi ainus mehitatud lennunduse teenuse osutaja ning meie ülesanded ja vajadused on kasvanud. Kolme kopteri mudel ei ole tänases julgeolekuolukorras enam piisav. Suurem võimekus võimaldaks meil lahendada korraga kahte elupäästvat sündmust, jõuda abivajajani võimalikult kiiresti ning tulla toime olukordadega, kus samal ajal tuleb päästa inimesi, teha meditsiinilende või täita muid riigi jaoks olulisi ülesandeid. Inimesed peavad saama PPA abile loota ka siis, kui mitu sündmust juhtub korraga,“ ütles Kommusaar.
Praeguste kopterite valmisoleku tagamine muutub vananeva tehnika tõttu järjest keerulisemaks. Hooldused pikenevad, varuosi on raskem saada ning tehniline saadavus väheneb. 2024. aastal oli kopterite tehniline saadavus ligi kolm korda madalam kui kahel eelnenud aastal, muu hulgas pikenenud hoolduste ja varuosade kättesaadavuse tõttu.
Uuendamist vajab ka PPA lennukivõimekus. Praegune lennuk ei ole hoolduste tõttu ligikaudu kolmandiku aastast kasutatav ning selle võimalused ei vasta enam PPA ja partnerite kasvavatele vajadustele. Piiratud saadavuse tõttu ei ole Eesti saanud soovitud mahus panustada ka Frontexi missioonidesse. Seetõttu vajame teist lennukit olemasoleva kõrvale.
Viimastel aastatel on PPA lennusalk teenindanud ligikaudu sada meditsiinilennu väljakutset aastas. 2022. aastast tänavu 2. juulini on kopter reageerinud enam kui sajal korral olukordadele, kus inimene vajas päästmist veekeskkonnast või meditsiinilisel põhjusel laevalt evakueerimist.
„Vananeva kopteri probleem ei alga päeval, mil see enam õhku ei tõuse. See algab palju varem – pikemate hoolduste, raskemini kättesaadavate varuosade ja väheneva tehnilise saadavusega. Lennuvõimekuse uuendamine võtab aastaid ning seepärast tuleb otsused teha enne, kui olemasolev võimekus enam meie vajadusi ei kata,“ ütles Taro.
Lennuvõimekuse uuendamiseks vajab Siseministeerium täiendavalt 249 miljonit eurot. Positiivse rahastusotsuse korral on meil 2031. aastaks kolm ja 2033. aastaks kõik viis uut kopterit.
Uued kopterid peavad sobima otsingu- ja päästetöödeks, meditsiinilendudeks, merepäästeks, piirivalveks ning suurõnnetustele ja kriisidele reageerimiseks. Koos olemasoleva ja uue lennukiga moodustaksid need Eesti tervikliku politsei lennuvõimekuse järgmiseks paarikümneks aastaks.
