„On selge, et Euroopa Liidu äärmiselt madal ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmismäär, mis on umbes 25%, vähendab ülemaailmselt liidu rändepoliitika tõsiseltvõetavust,“ ütles Taro enne kohtumist. „Üheks suurimaks probleemiks, miks liikmesriigid ei suuda tagasisaatmisotsuseid edukalt ellu viia, on teatud kolmandate riikide tegevusetus. Selleks, et suurendada nende soovi teemaga tegeleda ja oma kodanikke tagasi võtta, tuleb see senisest konkreetsemalt siduda neile antava arenguabi tingimustega,“ selgitas siseminister. „Suurem koostöö Euroopa Liiduga peab tooma rohkem hüvesid ning vastupidi.“
EL’i varjupaiga- ja rändesüsteemi üheks alustalaks on toimiv ja tõhus ebaseaduslikult saabunud sisserändajate tagasisaatmine, kuid EL-i tagasisaatmismäär on praegu vaid ligi 25%. Eurostati 2024. aasta andmetel väljastati tagasisaatmisotsus 450 000 kolmanda riigi kodanikule, mille tulemusel pöördus ainult 110 000 inimest tagasi oma koduriikidesse. 2025. aasta andmed kinnitavad sama trendi: väljastatud 355 000 otsusest viidi ellu vähem kui 81 000.
Lisaks tõstatab Taro liikmesriikide siseministritega kohtudes vajaduse keelustada Vene ekskombatantide Schengeni alale sisenemine. „Aasta alguses kehtestasime Eestis Schengeni-ülesed sissesõidukeelud 261 Venemaa eks-kombatandile, kes on vahetult osalenud agressioonisõjas Ukraina vastu. Tegemist on Venemaa Föderatsiooni kodanikega, kellel on riigi ees lojaalsuskohustus ja sõjakogemus. Paljud neist on kokku puutunud äärmusliku vägivallaga ja massiivse ideoloogilise ajupesuga ning peavad seetõttu eurooplasi oma vaenlasteks,“ rääkis Taro. „Nende sissesõidukeelu saanud inimeste sisenemine Schengeni ruumi on ohuks kogu liidu ja Schengeni ala julgeolekule.“
Taro kohtub reedel ka Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni peadirektori Amy Pope-iga.
Kohtumise pilte näeb siit: https://www.flickr.com/photos/203754422@N03/albums/72177720331596181/
