Relvaseadust ja lõhkematerjaliseadust muudeti eesmärgiga suurendada avalikku turvalisust, parandada relvade käitlemise kontrollitavust, tagada registrite töökindlus ja andmekaitse, vähendada ebavajalikku halduskoormust ning toetada riigikaitselist valmisolekut ja ühiskonna kaitsetahet.
Siseminister Igor Taro ütles, et Eestis on relvade ja nende kasutamisega praegugi kõik korras, kuid meie seadused on muutmata kujul kehtinud juba liiga pikka aega ning pole arvestanud muutustega meie ümber. „Julgeolekupoliitiline olukord on üks põhjus, miks oleme alustanud relvaseaduse ajakohastamist, et teha meie relvapoliitika liberaalsemaks. Samuti oleme ammu seda meelt, et relvadega seonduv on olnud kohati üle reguleeritud ja inimesed löövad relvaloa taotlemisele käega, kui näevad, milline bürokraatiarägastik tuleb läbida. Seepärast oleme alustanud suuremat relvaseaduse muutmist ja praegused muudatused on sellel teel esimene samm,“ rääkis Taro.
Muudatustega viiakse relvaseadus kooskõlla Euroopa Liidu tulirelvadirektiiviga ning täpsustatakse relvade ja laskemoona määratlust. Samuti korrastatakse relvade ja laskemoona käitlemise, hoiustamise, kasutamise ja järelevalve regulatsiooni. Seejuures muudab seadus relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendab kollektsioneerimisel väiksemate relvakogude omanike halduskoormust ning võimaldab riigikaitselise valmisoleku suurendamiseks hoida suuremat laskemoonavaru.
Seadusega täpsustatakse ka relvakasutuse reegleid, relvade ja laskemoona vedu ning kehtestatakse majandustegevusest teavitamise kord lasketiirudele ja teatud relvade müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Lisaks ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni, pikendatakse soetamisloa kehtivusaega ja päritud relvade käitlemise tähtaegu ning antakse Politsei- ja Piirivalveametile lubade kehtetuks tunnistamisel täpsem kaalutlusõigus.
„Kindlasti sai eelnõu Riigikogus tuumakamaks ja tunnustan riigikogulasi selle panuse eest,“ sõnas siseminister Taro. Nii tehti Riigikogus seadusesse muudatused, millega luuakse selge raamistik alaealiste osalemiseks jahinduses ja laskespordis ning täpsustatakse regulatsiooni, mis käsitleb välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajate õigust soetada, omada ja vallata Eestis relvi.
Menetluse käigus täiendati seadust sätetega, mis võimaldavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel pakkuda ettevõtjatele tasulisi teenuseid, sealhulgas laskemoona hoidmist, sõjarelvade ja laskemoona vedu ning kaitsetööstuspargi haldamist. Samuti luuakse ettevõtjatele võimalus kasutada tasu eest Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljasid, et toetada kaitsetööstuse arendus- ja tootmisvõimekust.
Seaduse vastuvõtmist toetas 78 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi. „Tegemist on kahtlemata vajalike muudatustega ja mul on väga hea meel, et eelnõu tähtsust hinnati lähtumata erakondlikust kuuluvusest. Tänan kõiki Riigikogu liikmeid, kes selle eelnõu seaduseks saamise poolt hääletasid,“ lisas Taro.
