„Meie politseid ja piirivalvet usaldab 83 protsenti inimestest, mina nende seas. Selline usaldusväärsus paneb PPA-le nagu ka Kaitsepolitseile vastutuse tegutseda viisil, kus nende sammud on inimestele arusaadavad, põhjendatud ja tuginevad seadustele,“ rõhutas Taro. „Mulluste ja tänavuste terviseandmete päringute lauskontroll peab andma kindluse, et meil on iga päringu puhul vastused neljale küsimusele – milliseid andmeid küsiti, kes küsis, miks küsis ja millisel alusel küsis.“
Taro sõnul on politsei ülesanne kaitsta võrdselt õiguskorraga ka inimeste privaatsust, meie kõigi põhivabadusi ja -õigusi.
Lisaks sellele andis siseminister PPA ja Kaitsepolitsei peadirektoritele ülesande koostada kõigi andmekogude kasutamise õiguspärasuse kontrollikava. „On loomulik ja möödapääsmatu, et politsei- ja julgeolekuasutused kasutavad nii kuritegude avastamiseks ja kurjategijate tabamiseks kui ka Eesti julgeoleku hoidmiseks riigi paljusid andmekogusid. See on aidanud kontrollida uurimisversioone, kummutada kellegi kohale kerkinud kahtlusi, aga ka kinnitada kellegi võimalikku süüd,“ ütles Taro. „Kuid on asjakohane saada sellest kõigest selge ülevaade, et leida kohad, mida vajadusel paremaks muuta.“
Taro sõnul kaasatakse kontrollikava koostamise sõltumatuse tagamiseks sellesse asutusevälised sõltumatud hindajad ja oma pilku hoiab peal ka Siseministeeriumi siseauditi osakond.
„Üks oluline teema veel: tõhus sisekontroll ja tugev andmekaitse. PPA juba muudabki oma põhimäärust, millega andmekaitse kontroll tuuakse peadirektori otsealluvusse,“ tõi Taro näite.
