„Eesti välispiir on kogu Euroopa Liidu ja NATO välispiir ning esimene kaitseliin. Piiri turvalisus sõltub järjest enam sellest, kui hea on meie tehniline silm ja kui kiiresti suudame avastatud ohule reageerida. Seirepositsioonid, radarid ja droonivastased lahendused annavad piirivalvuritele selleks oluliselt paremad võimalused,“ sõnas Taro. „Narva jõepiiri uute seirepositsioonide külastus kinnitas, et meie piirivalve võimekus paraneb praegu iga päevaga - kevadeks paigaldatud mastide otsa on saanud ka seiretehnika.“
Piirikülastus algas Narva ja Narva-Jõesuu vahelises lõigus, kuhu rajati 2024. aastal viis uut seirepositsiooni. Praegu paigaldatakse mastidele radarseadmeid, mis aitavad parandada piirialal toimuvast ülevaate saamist. Tutvuti muu hulgas Narva Jõe tänava seirepositsiooni ning seireseadmete paigaldamisega.
Narva jõepiiri teises lõigus, Narva ja Vasknarva vahelisel alal, on käimas aktiivne ehitustegevus. Kokku rajatakse sinna üheksa uut seirepositsiooni. 2026. aasta suvel rajatakse patrullteid ja sildu ning paigaldatakse maste.
Mööda valminud patrullteed liiguti Poruni jõe seirepositsiooni juurde, kus on valmimas uus sild. Uus taristu parandab piirivalvurite liikumisvõimalusi ning võimaldab piiriala tõhusamalt jälgida ja kontrollida.
Kui maismaapiirile rajatud seiremastide kõrgus on ligikaudu 30 meetrit, siis Narva jõepiiril ulatub kõrgeim mast 50 meetrini. See võimaldab paigaldatavatel seireseadmetel katta suuremat ala ja parandada piirialal toimuvast ülevaadet.
„Narva jõgi on oluline osa meie idapiirist. Siin peab piirivalve suutma tegutseda sõltumata ilmast, aastaajast või sellest, millist tehnoloogiat piiri ebaseaduslikuks ületamiseks kasutatakse. Investeeringud piiri taristusse ja seirevõimekusse on investeeringud Eesti julgeolekusse,“ ütles Taro.
Järgmise etapina peab valitsus otsustama rahastuse Narva patrullraja teise etapi rajamiseks Narva jõe äärde Peipsi suunas. See võimaldab jätkata piiritaristu arendamist ja parandada piirivalve liikumis- ning reageerimisvõimekust kogu Narva jõe piirilõigus.
„Eesmärk on luua piirivalvele võimekus, mis peab vastu ka järgmiste aastate julgeolekuolukorrale. Piir peab olema jälgitav, läbitav meie enda piirivalvuritele ja piisavalt hästi kaitstud, et Eesti inimesed võiksid end turvaliselt tunda,“ ütles Taro.
Idapiiri ehitustööd valmivad ja drooniseirevõimekus paraneb tänu Euroopa Liidu kaasrahastusele.
