Siseminister Taro ütles enne ametlikku kohtumist, et tõstatab kolleegidega arutelul Ukraina vastu sõdinud Vene eks-kombatantidele Schengeni alale sissesõidukeelu kehtestamise vajaduse. „Schengeni ala sulgemine Ukrainas sõdinud Vene sõjaväelastele on meie kõigi turvalisuse huvides. Seetõttu on Eesti kehtestanud üle 2000-le Ukraina vastu sõdinud Vene eks-kombatandile Schengeni sissesõidukeelu. Teeme selleks koostööd Ukraina julgeolekuasutustega ja kutsun veel kord kõiki kolleege ses osas ühiselt tegutsema,“ ütles Taro.
Eesti pingutustele annab kaalu ka Eesti ja veel kümne EL ühtse viisaruumi riigi äsjane Euroopa Komisjonile ja kõrgele välisesindajale saadetud kiri ettepanekutega kriitiliselt üle vaadata Venemaa kodanikele turismiviisade andmise reeglid, kuna agressorriigi kodanike takistusteta reisivõimalused on ohuks Euroopa julgeolekule.
Taro ütles, et kuigi Eesti ja meie naabrid on juba varem loobunud Vene kodanikele viisade väljastamisest, ei ole see siiski piisav, kuna hulk riike hoiab neile endiselt avatuna oma poed ja rannad. „Selline lihtne reisimisvõimalus toob kaasa tugevad julgeolekuriskid. Rääkimata sellest, et agressorriigi kodanikel laiemalt ei tohiks olla võimalusi hüvedeks, mida nad oma kodumaa kuritegude tõttu kodus nautida ei saa. Ehk pikk jutt lühidalt – Schengeni uks tuleb tihedamalt sulgeda,“ sõnas Taro.
Seetõttu liitus Eesti Rootsi initsiatiivil algatatud ühiskirjaga, millega kutsutakse Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike üle võtma jõulisema hoiaku Venemaa viisade väljastamise küsimuses, eriti arvestades endistest kombatantidest tuleneva ohuga. Eesti tõstatas selle küsimuse juba pea aasta tagasi 2025. aasta juunis Eestis toimunud NB8 siseministrite kohtumisel, kus allkirjastati ka samateemaline Tallinna deklaratsioon.
Mullu väljastati Venemaa kodanikele turismi eesmärgil ligi pool miljonit Schengeni viisat.
Kohtumisel kõne alla oleva Ukraina sõjapõgenike ajutise kaitse küsimuses peab Eesti oluliseks Euroopa Liidu ühtset koordineeritud lähenemist. „Siin peavad liikmesriigid täpselt samu õiguslikke aluseid järgima, sest muidu suureneb meievaheline teisene ränne, mis omakorda tõstab osade liikmesriikide halduskoormust ajutise kaitse taotluste menetlemisel. Samuti vajavad selgust Ukraina sõjapõgenikud, kellel puudub seni võimalus Ukrainasse tagasi pöörduda,“ selgitas Taro.
Minister lisas, et teoreetiliselt saaks arutamisele pandud piirang puudutada ainult uusi Ukrainast Euroopa Liitu sisenejaid, kuid rõhutas, et enne nii olulist otsust on vaja põhjalikult analüüsida, mida selline põhimõtteline muudatus kaasa tooks. „2028. aasta märtsini on plaanis Ukraina elanike ajutist kaitset pikendada praegustel tingimustel. Edasine vajab aga juba pikemaid arutelusid ja analüüse. On selge, et riikidele, kes pakuvad ajutist kaitset väga paljudele Ukraina elanikele, on see koormav, kuid samal ajal ei saa me unustada, et olukorras ei ole süüdi mitte Ukraina ja tema kodanikud, vaid agressor – Venemaa.“
Eestis oli 31. mai seisuga kehtiv tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel 30 228 Ukraina sõjapõgenikul. Umbes 6 465 ajutise kaitse saajat on läinud üle muudele seadusliku viibimise alustele.
