Minister Igor Taro sõnul seisavad Eesti ja Leedu silmitsi sarnaste julgeolekuohtudega Euroopa Liidu idapiiril ning nendele tõhus vastamine eeldab tihedat koostööd. „Meie suhted on kindlal alusel ja meil on ühine arusaam Balti julgeolekupildist. Venemaa ja Valgevene jätkavad pahatahtlikku segaduse külvamist, praegu on selleks rändesurve Euroopa Liidu välispiiridel. Ränderünde peatamine on meie ühine võitlus ning siin ei ole üksi ükski riik,“ ütles siseminister Taro.
Visiidil tutvus Eesti siseminister Padvarionyse piirivalvekordoniga Vilniuse piirivalveringkonnas. Üksus valvab enam kui 33 kilomeetri pikkust piirilõiku Valgevenega ja teenindab Medininkai piiripunkti, mis on Leedu kõige suurema liikluskoormusega maismaa piiripunkt. Padvarionyse kordoni vastutusala on viimastel aastatel olnud oluline piirkond, kus Leedu on rakendanud uusi piirikaitselahendusi. Tähelepanu keskmes on olnud ebaseadusliku rände tõkestamine, kaasaegsete piiritehnoloogiate kasutuselevõtt, salakaubaveo tõkestamine ning valmisoleku suurendamine hübriidohtude ja julgeolekukriiside korral.
„Leedu kogemus näitab, kui oluline on investeerida nii füüsilisse piiritaristusse kui ka peadpööritava kiirusega arenevasse kaasaegsesse tehnikasse. Tänu korralikule piiritaristule on Valgevenest lähtuvad ränderünde katsete hulk langenud märkimisväärselt. Eesti on oma piiritaristu väljaehitamisel umbes samal tasemel ja selle üle on hea meel,“ märkis Taro. Mõlema riigi jaoks on järgmiseks väljakutseks droonituvastuse ja -tõrjevõimekuse loomine nii välispiiri lähedusse kui ka mujale. “Selles osas oleme pisut ette jõudnud, kuna meil on osa välispiirist drooniseirega juba kaetud,” märkis Taro.
Lisaks piirikaitsele keskendusid Eesti ja Leedu sisejulgeoleku ja -turvalisuse koostöö arutelud piiriülese majanduskuritegevuse ning internetikelmuste vastasele võitlusele. Minister Taro tõstatas vajaduse tugevdada korrakaitseasutuste operatiivset koostööd ja infovahetust.
„Pettused ja kelmused ei tunne riigipiire. Oleme näinud juhtumeid, kus ühest riigist pärit rahamuulad tegutsevad samaaegselt päritoluriigis, kui naabrite juures ning Eesti inimestelt välja petetud raha liigub läbi erinevate piiriüleste skeemide. Selle vastu saab tõhusalt võidelda ainult siis, kui meie õiguskaitseasutused teevad veelgi tihedamat koostööd ja vahetavad kiiresti vajalikku teavet,“ ütles Taro.
Minister tunnustas Leedu pingutusi finantssektori arendamisel ning rõhutas, et kiiresti areneva digirahanduse kõrval tuleb tagada ka tõhusad mehhanismid finantskuritegevuse ennetamiseks ja uurimiseks.
Visiidil tutvustas Leedu siseminister ka Leedu prioriteete Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina 2027. aasta esimesel poolel. „Ootame suure huviga Leedu eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus. Balti riikide võimalus Euroopa teemasid kujundada aitab tuua paremini esile meie piirkonna julgeoleku- ja vastupanuvõimega seotud huve ning tugevdada nende nähtavust Euroopas,“ ütles Taro.
