„Eesti õhupäästevõime ei vasta enam ammu kaasaja väljakutsetele ning potentsiaalsetele hübriidohtudele. Me ei saa lasta jätkuda olukorral, kus kopter ei saa tõusta õhku, sest pole jäätumisvastast seadet või meil on vaid üks toimiv kopter, sest ülejäänud kaks on angaaris ja ootavad uusi varuosasid. See pole jätkusuutlik süsteem. Valitsuse otsus soetada mitmeotstarbelisi koptereid ja seirelennuk kindlustab, et ka paarikümne aasta pärast oleks meil võimekus valvata piiri, päästa inimesi merelt ja saartelt, transportida haigeid ning reageerida kriisidele,“ ütles siseminister Igor Taro.
Uued kopterid ja seirelennuk
Eesti politsei lennuvahendid vajavad uuendamist. Plaanis on osta mitmeotstarbelised kopterid ja seirelennuk ning vajalik varustus ja korraldada väljaõpe. Politsei lennuvõimekust on vaja uuendada, et Eesti suudaks ka tulevikus tagada ööpäevaringselt piiri, päästa merelt inimesi, transportida saartelt haigeid ning reageerida suurõnnetustele. Praeguste lennuvahendite vananedes muutub nende töökindla valmisoleku tagamine järjest keerulisemaks, samal ajal on kasvanud nii Politsei- ja Piirivalveameti kui ka partnerite vajadused. Uuendatud lennuvõimekus peab võimaldama reageerida ka mitmele samaaegsele sündmusele ning säilitada valmisoleku ajal, mil osa lennuvahendeid on hoolduses, väljaõppel või juba mõnel teisel ülesandel.
Tugevam piir ja sisejulgeolek ning korraldatud ränne
Euroopa Liidu raha kasutame Eesti välispiiri valvamise tugevdamiseks. Rände paremaks haldamiseks digitaliseerime eri menetlusi ning võtame kasutusele digitaalsed reisidokumendid ja viisad. Samuti parandame koostööd ja infovahetust teiste Schengeni riikidega.
Samuti parandatakse digi- ja kohtuekspertiisi tööd ning võideldakse tõhusamalt küberkuritegevuse, narkokuritegevuse, inimkaubanduse, terrorismi ja muude julgeolekuohtude vastu.
Rände puhul on eesmärk korraldada seaduslikku rännet ja rahvusvahelise kaitse süsteemi paremini ning tõkestada ebaseaduslikku rännet ja saata riigist välja need inimesed, kellel ei ole õigust Eestisse jääda.
Elanikkonnakaitse
Elanikkonnakaitse on osa laiast riigikaitsest, sest lisaks sõjalisele kaitsele peavad toimima siseturvalisus ja elutähtsad teenused, kohalikud omavalitsused peavad oskama kriisis inimesi aidata ning inimesed peavad teadma, mida kriisi korral teha.
Euroopa Liidu raha abil on kavas luua rohkem varjumisvõimalusi korteriühistutes ning tervishoiu-, sotsiaal-, haridus- ja kultuuriasutustes. Samuti parandatakse ohuteavitust ja kriisiinfot, et inimesteni jõuaks kiiresti ajakohane info ning vastavalt sellele ka tegutsetakse.
„Eesti on tublisti investeerinud sõjalisse riigikaitsesse, aga Ukrainas toimuv näitab selgelt, kui oluline on elanikkonnakaitse inimeste ohutuse, kaitsetahte ja ühiskonna toimimise tagamiseks. Seetõttu on oluline jätkata investeerimist varjumiskohtadesse, ohuteavitusse ning tõsta inimeste teadlikust, et kõik teaksid oma rolli kriisi või sõja korral. Eesmärk on, et iga Eestimaa kodu, iga küla, iga kogukond ja omavalitsus saaks kriisikindlamaks,“ ütles Taro.
Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi toetuste lõplik pakett ja Eesti riigiplaan selguvad pärast ELi pikaajalise eelarve kokkulepet ning Euroopa Komisjoni ja Eesti läbirääkimisi. See peaks eeldatavalt juhtuma 2027. aasta sügisel.
