Kohtumiste peamised teemad olid seekord rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse tõkestamine, EL-i viisapoliitika strateegilisem kasutamine sisejulgeoleku ja rändekoostöö tugevdamiseks ning EL-i andmevahetus kolmandate riikidega.
Igor Taro märkis kolleegidele peetud sõnavõtus, et Eesti vaatest on eriti oluline, et piiravad meetmed oleksid ühtsed üle Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumi ning kõigile siduvad. „Olen nõus Euroopa Komisjoni voliniku Magnus Brunneri sedastusega, et turismiviisade väljastamise kasv Venemaa kodanikele on praegusel ajahetkel täiesti vastuvõetamatu. Sel ajal, kui tavalised ukrainlased surevad raketirünnakutes, ei saa lubada agressorriikide kodanikel nautida Euroopas puhkust ja poodlemist, nagu midagi poleks juhtunud. Kremli sooviks ongi näidata oma kodanikele, et sõda ei mõjuta nende elu märkimisväärselt,“ sõnas Taro.
Viisapiiranguid peab Eesti siseministri sõnul olema võimalik kohaldada paindlikult vastavalt EL-i huvidele, hõlmates muu hulgas võimalust kohaldada piiranguid konkreetse sihtgrupi, nt diplomaadid, teenistuspassi omanikud, endised ja praegused kombatandid, agressiooni toetavad kirikujuhid, kui ka reisi eesmärgi lõikes. „Viimased Schengeni baromeetri tulemused kinnitavad selgelt, et senised mittesiduvad juhised ei ole Venemaa kodanikele viisade väljastamiseks olnud piisavad - mittesiduvad meetmed tähendavad mittesiduvaid tulemusi,“ tõdes Taro.
Eesti on varem korduvalt eri julgeolekuformaatides juhtinud tähelepanu, et Ukraina vastu agressioonisõjas olnud Venemaa kombatandid on juba praegu oma oskuste, kogemuste ja meelsuse ning vägivaldsete kalduvuste poolest pikaajaliseks ohuks kogu Euroopale. Vahetu sõjategevuse lõppedes see oht vaid kasvab, sest kombatandid, kellest paljud on veel praegu Ukrainas, hakkavad otsima uusi teenimisvõimalusi ja varasemad kogemused viitavad, et sageli seovad end organiseeritud kuritegevusega või muu vägivaldse tegevusega, olles ka värbamisallikaks eriteenistustele ja äärmusrühmitustele. Eesti initsiatiiviga vene kombatantide kandmiseks Schengeni musta nimekirja on liitunud näiteks Läti, Leedu, Tšehhi ning sellele on toetust teiste hulgas avaldanud ka Soome, Rootsi, Norra ja Saksamaa.
Need isikud on kasvavaks ohuks kogu Euroopale ja ohu maandamiseks tuleb rakendada meetmeid kiireloomuliselt juba praegu ning on oluline, et inimestele, keda peetakse julgeolekuohuks, oleks viisade, aga ka elamislubade väljastamine piiratud.
