„Venemaa peab Ukraina vastu täiemahulist sõda ja Ukraina kaitseb ennast. Kaitseb nii rindel kui ka agressori majandust nõrgestades, suunates droonirünnakuid Venemaa nn naftasadamatesse Leningradi oblastis, mis tähendab, et ukrainlaste droonid lendavad Balti riikide ja Soome lähedalt. Mitte läbi meie õhuruumi, vaid teisel pool piiri. See on meie reaalsus, need on Venemaa agressioonisõja killud,“ kirjeldas siseminister Taro olukorda, kus Vene elektroonilise mõjutuse tulemusena satuvad Ukraina droonid ka Leedu, Läti, Eesti ja Soome õhuruumi, kuid lisas, et: „Samas peame valmistuma ka selleks, et droonidest tulenevad ohud kasvavad ka meie jaoks ning droone võidakse meie vastu ära kasutada erinevates hübriidstsenaariumites.“
Politsei- ja piirivalveametil on kaitseväe kõrval oma roll droonide tuvastamises ja nende tõrjumisel, seda eriti rahuajal ning hübriidolukordades. „Kaasaegne võimekus peab olema selline, mis arvestab meie vajadusi sõltumata olukorras. Sellise võimekuse hind oleks kuni 500 miljonit eurot investeeringuid ja sellele lisaks ka püsirahastuse suurendamist, sest soetatud uus võimekus vajab pidevat hooldust, väljavahetamist jne ning samuti peame arvestama ka täiendava personalivajadusega. See toob meid tagasi küsimuse juurde, kui palju peaks siseturvalisusele kuluma laia riigikaitse rahast. Positiivse majandusprognoosi korral oleks see valitsusele võimalus tahet näidata ja droonikaitsesse investeerida,“ sõnas Taro.
Droonide põhjaliku ja mitmekihilise seiresüsteemi loomine ning tõrjevõimekuse arendamine nõuab aega ja investeeringuid ning selle kiireloomulise arendamisega tegelevad Eestis mitmed asutused, kuid peamiselt Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi. „Aga see pole Eesti eripära ning sama olukorra ees seisavad hetkel enamus riike Euroopas “ tõdes ta.
Siseminister allkirjastas täna dokumendi, millega laiendati riigikaitseliste objektide nimekirja ning Riigikantselei algatatud uue eelnõuga nähakse ka neile ette suuremad võimalused droonide seireks ning tõrjumiseks. „Siingi kehtib vana tõde: iga okas loeb,“ rõhutas siseminister. „Mida rohkem objekte oskab ennast kaitsta, ka füüsiliste tõkete ja seirega, seda parem meile kõigile.“
Taro sõnul teeb riik ohuteavituse osas kõik võimaliku, et cell broadcast saaks kiirelt kasutusse võetud, kuid ladusalt toimiva ohuteavituse kõrval on oluline meist igaühe, ka kohalike omavalitsuste valmisolek. Eelkõige puudutab see Kirde-, Kagu- ja Lõuna-Eesti maakondi, kuhu oleme suunanud täiendavat raha kogukondade kriisikindluse suurendamiseks. „Omavalitsused on meile siseturvalisuse partnerid, mis eeldab usaldust, koostööd, info kiiret liikumist ja samuti koolitusi, “ ütles siseminister.
