„Oleme Sotsiaalministeeriumile selgitanud, et reageerimist tuleb muuta, sest need ei ole avaliku korra ega siseturvalisuse juhtumid, vaid terviseseisundist või sotsiaalsest abivajadusest tulenev probleem. Nii on loogiline, et see on Sotsiaalministeeriumi lahendada ja kiirabi või sotsiaalvaldkonna reageerida,“ ütles siseminister Igor Taro. „Ükski abivajaja ei saa jääda professionaalse abita, kuid politseinikel puuduvad eriteadmised inimese terviseseisundi hindamiseks ning võimalused sotsiaalse abi osutamiseks.“
Kümmekond aastat tagasi sõlmitud ajutise kokkuleppe järgi saadetakse kodus kukkunud inimese abipalve peale esimesena kohale politseipatrull. Tegemist oli ajutise lahendusega, kuigi juba siis oli selge, et see teema vajab püsivamat korraldust ning selliseid juhtumeid peab lahendama eelkõige osapool, kellel on selleks kõige sobivam väljaõpe ja pädevus.
„Arvestades väljakutsete pidevat kasvu, vajame tõepoolest püsivat lahendust, sest muidu sõidame nendele väljakutsetele üldise turvalisuse arvelt,“ rõhutas siseminister.
Kui 2019. aastal reageeris politsei ligi sajale kodus kukkunuga seotud väljakutsele, siis kuue aastaga on see arv kuuekordistunud ehk mullu sõitis politsei välja pea 600 korda. Politsei prognoosib, et tulevikus see maht veelgi kasvab ja juba lähiaastatel võib neid väljakutseid olla 1000 ringis.
„Kuna nendel väljakutsetel puudub oht avalikule korrale, joove, agressiivsus või muu korrarikkumine, siis need väljakutsed ei vaja politsei sekkumist,“ sõnas Taro.
„Kui ütleme, et me ei jäta ühtegi abivajajat professionaalse abita, siis me räägime justnimelt professionaalsest abist,“ rõhutas siseminister. „Terve inimene ei kuku ja kui kukub, saab ta pärast kukkumist ise tõusta. See tähendab, et abi, mida kodus kukkunud inimene vajab, peab suutma hinnata tema tervislikku seisundit. Seda on kõige pädevam tegema kiirabi. Ja kui inimese olukord on selline, et ta vajab pidevat abi, on kõige pädevam sotsiaalvaldkond. Politseinikel on teistsugune töö teha.“
Taro sõnul ei soovi tema tekitada olukorda, kus kodus kukkunu tõstmise tõttu jääb politseipatrullil reageerimata näiteks lähisuhtevägivallale ja tegelikult on küsimus paljudes teisteski abivajajates, kes samal ajal ootavad politsei kiiret sekkumist.
„Kui kodus kukkunute abistamiseks sõidab kohale kiirabimeeskond, on neil alati vajalik ettevalmistus ja kogemused hinnata inimese tervise olukorda ning teha professionaalne otsus. Kuna kiirabipidajatel on lisaks meditsiinialastele eriteadmistele ka vajalik sõidukipark ja taristu, siis miks mitte kaaluda, kas kiirabi võiks osutada sotsiaalse kiirabi teenust – sellisel juhul siis omavalitsustele,“ ütles Taro.
„Siseministeerium jääb seejuures teemaga seotuks,“ kinnitas ta. „Kui abivajajani jõudmiseks tuleb avada korteri või maja uks, siis seda teeb edaspidigi kohalik päästekomando. Samuti edastab Häirekeskus sotsiaalse abivajaduse info ka kohalikele omavalitsustele.“
