Ministeeriumi hinnangul tehakse kehtivas süsteemis korduvalt mitmes kohas samu kontrollitoiminguid, mis pikendab menetlusi ning koormab nii inimesi kui ka riigiasutusi. Kavandatavate muudatuste eesmärk on jagada rollid selgemalt: kohalikud omavalitsused tegelevad väiksemate hoonetega seotud lihtsamate tuleohutusnõuete kontrolliga ning kutsepädevusega eksperdid annavad siduvaid hinnanguid oma pädevuse piires.
Esimene kavandatav muudatus puudutab üksikelamute, suvilate, aiamajade ning elamute abihoonetega seotud lubade ja teatiste menetlemist. Praegu kaasatakse selliste hoonete puhul menetlusse sageli ka Päästeamet, kuid edaspidi hindaksid kohalikud omavalitsused tuleohutusnõuete täitmist nendel juhtudel iseseisvalt. Praktikas tehakse pea 70% sellistest menetlustest juba praegu ainult omavalitsustes, kuid ühtse lähenemise tagamiseks on vaja, et see toimiks sarnaselt üle Eesti. Muudatus aitab vältida topeltkontrolle ja tarbetut ajakulu ning selle tulemusel muutuvad lubade ja teatiste menetlused kiiremaks. Eelnev vähendab omakorda aega, mis kulub kodu ehitamise või renoveerimisega seotud asjaajamisele.
Teine oluline muudatus puudutab tuleohutusega seotud kutsepädevusega spetsialistide, näiteks korstnapühkijate, pottseppade ning tuleohutusspetsialistide ja -ekspertide hinnanguid. Ministeerium soovib, et tulevikus oleksid tuleohutusnõuete rikkumiste kohta koostatud hinnangud õiguslikult siduvad. See tähendab, et kui näiteks korstnapühkija tuvastab ohtliku küttesüsteemi, peab omanik puuduse ka kõrvaldama. Praegu tuleb sellisel juhul oodata täiendavat järelevalvemenetlust Päästeametilt, mis pikendab protsessi ega lisa sisulist väärtust. Muudatuse tulemusel tekib inimestel selgem arusaam, et kutsepädevusega spetsialisti hinnang ei ole pelgalt soovitus, vaid alus tegutsemiseks. Sisuliselt ei muutu inimeste ega spetsialistide igapäevane tegevus, sest puudused tuleb endiselt kõrvaldada, küll aga ei pea Päästeamet asjatundja otsust enam täiendavalt kinnitama.
Kavandatavate muudatustega muutuvad menetlused kiiremaks ja lihtsamaks. Ühelt poolt väheneb halduskoormus ning inimestel tekib selgem arusaam oma kohustustest tuleohutuse tagamisel, teisalt suurendatakse usaldust kutsepädevusega spetsialistide tegevuse suhtes. Seejuures ei vähene tuleohutuse tase, vaid vastupidi – selgemad reeglid ja vastutus aitavad ohtlikud olukorrad kiiremini lahendada.
Siseministeerium ootab väljatöötamiskavatsusele tagasisidet ja ettepanekuid 1. juunini 2026, misjärel vaadatakse need üle ning alustatakse seaduse muutmise eelnõu koostamist. Eelnõu koostamisse kaasatakse Eesti Linnade ja Valdade Liit, MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid, Eesti Tuleohutusekspertide Liit, MTÜ Korstnapühkijate Koda ning MTÜ Eesti Pottsepad.
Kooskõlastatavad dokumendid on kättesaadavad siin.
