Muudatustega võimaldatakse Eestis suure tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevatel ettevõtetel vajalikku välistööjõudu paindlikumalt kaasata. Seadusesse luuakse tööjõupuudusega tegevusalade erand neil tegevusaladel tööle asumiseks vajaliku tähtajalise elamisloa saamiseks. See tähendab, et ei ole vaja taotleda Töötukassa luba, piirarvust on erisus ning töötasu tuleb maksta vähemalt 80% Eesti keskmisest palgast.
Siseminister Igor Taro märkis, et välismaalaste seaduse muudatused aitavad leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust just seal, kus varasema olukorra jätk on seni olnud üheks piduriks meie ettevõtetele ja laiemalt Eesti majandusarengule. „Tuleme ettevõtjate soovile vastu neis valdkondades, kus seniste meetmetega pole tööjõupuudus leevenenud ning arengupidur püsib kõrge lisandväärtusega ettevõtetel. Meetmed on selgelt sihitud, ajutised ning otseses sõltuvuses majanduskasvu tingimustest,“ ütles ta.
Taro kinnitas, et Eesti elanike turvalisus muudatuste tõttu kannatada ei saa. „Tegemist on hoolikalt läbikaalutud lahendusega, sest ühest otsast järele andes peame teisest otsast pingutama, et meile tööle saabuvad inimesed tulevad ka päriselt siia tööle ning ei ole mingil moel ohuks meie turvalisusele. Ehk välistööjõu kaasamine tööjõupuudusega tegevusaladele toimub kontrollitult ja selge mahupiiranguga,“ sõnas Taro.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on ettevõtjad pikalt rääkinud kvalifitseeritud tööjõu puudusest, mis on tööstussektori kasvu üheks pudelikaelaks. „Meie esimene eesmärk on tõsta oma inimeste oskusi ja pakkuda ümberõpet, kuid ainult sellest ei piisa. Kui tahame, et ettevõtted kasvaks ning looksid seeläbi uusi töökohti, vajame lisaks ka oskustega inimesi väljastpoolt. Need inimesed tulevad valdkondadesse, kus meil kohapeal piisavalt töötajaid pole ja nende panus aitab luua rohkem ja kõrgemapalgalisi töökohti ka Eesti inimestele. Meil on mitmeid näiteid ettevõtetest, kes on käivitanud välisspetsialistide oskuste abil uusi tootmisliine, mis omakorda võimaldavad palgata rohkem ka kohalikke töötajaid,” selgitas minister Keldo.
Täiendav välistööjõu kaasamine toimuks kindlate kriteeriumite alusel ja kindla mahupiiranguga. Loodava erisusega võib Eestisse tulla aastas kuni 1300 välistöötajat, majanduskasvu tingimustes aga kuni 2600. Tööjõupuudusega tegevusalade väljatöötamisel võetakse aluseks kolm andmepõhist kriteeriumi: 1) OSKA tööjõuvajaduse prognoos 2) tegevusala ekspordi osatähtsust müügitulust 3) tegevusala keskmine brutotöötasu.
Siseminister lisas, et välistööjõu paindlikumaks kaasamiseks on tehtud ka teisigi muudatusi ja neid on plaanis veel. „Näiteks käivitub peatselt andmevahetust kiirendav nn ühe akna lahendus. Samuti on kavas lihtsustada tööandja vahetamist ja arendamisel on iseteeninduskeskkond elamisloa taotluse esitamiseks.“
Seadusemuudatuse algatus tuleneb koalitsioonileppest, mis võttis ülesandeks muuta välismaalaste seaduses oskustöötajatesse puutuvaid reegleid, et leevendada majanduskasvuks vajaliku tööjõu puudust, kuid maandades ka rändega seotud julgeolekuriske.
Eelnõu järgi on seadusemuudatused kavandatud jõustuma järgmise aasta suveks.
