Lisarahastuse prioriteetideks on elanikkonnakaitse arendamine, piiritaristu väljaehitamine ning hübriidohtude ennetamise ja tõrjumisega seonduvate võimekuste arendamine nii piiridel kui riigisiseselt
Siseminister Lauri Läänemets väljendas heameelt selle üle, et vaatamata keerulistele valikutele ja otsustele, mida tuli riigieelarves teha, jagab koalitsioon ühist arusaama sellest, et riigi laiemas julgeolekuvaates ei tohi piirduda ainult sõjalise riigikaitsega seonduvate võimete arendamisega.
„Mistahes riskihinnanguid ja stsenaariumeid vaadates tuleb mõista kahte asja. Esiteks kui sõjalise riigikaitse arendamine on eeskätt mõeldud heidutusena, millega soovime sõjalist rünnakut Eesti riigi vastu vältida; siis siseturvalisuse valdkond opereerib mõnes mõttes pidevas sõjaolukorras, kus järjest eripalgelisemate riskidega rinda pistmine nõuab üha uusi võimekusi. Teiseks on Ukraina kogemus meile näidanud, et reaalse sõjalise rünnaku, aga ka mistahes muu kriisi korral, on riigi toimimise aluseks elanikkonnakaitse. Ehk siis see, et meie inimesed oskavad ise kriisis toime tulla ning ka teisi aidata. Ning nendest põhimõtetest lähtuvalt me lähiaastatel siseturvalisuse lisarahastust ka suuname,“ rõhutas Läänemets.
Elanikkonnakaitse fookus on oluliselt parandada laia riigikaitse osaliste – elanikkonna, kutseliste ja vabatahtlike, kohalike omavalitsuste ja kriisiülesannetega asutuste -kriisideks valmisolekut. Selleks luuakse kriisikoolitusi elanikele, nõustatakse kohalikke omavalitsusi, luuakse Sisekaitseakadeemiasse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse õppetool ja viiakse ellu kriisiõppusi.
Piiri turvalisuse tagamine hõlmab tegevusi droonimüürist füüsilise taristuni ning väljaõppest kriisireservi suurendamiseni.
Idapiiril ja neljas suurlinnas luuakse drooniseire- ja tõrje võime. Idapiiri taristu ehitatakse lõpuni ning uuendatakse piiri kaitsmiseks vajalikku eritehnikat ja masinaparki.
Uuele tasemele viiakse ka politsei ja piirivalveametnike väljaõpe – praktilise väljaõppe tugevdamiseks ehitatakse välja Sisekaitseakadeemia taktikamaja Tallinnas ning õppeväljakud ja alarmsõidukikoolitusteks vajalik autodroom Väike-Maarjas. Politsei- ja Piirivalveameti kriisireservi suurendatakse tuhande inimese võrra ja ehitatakse välja väljaõppeks vajalik täiendav lasketiir. Samuti tugevdatakse PPA relvastust ja suurendatakse pääste- ja demineerimistööde varusid.
Hübriidohtudega toimetulekuks tõstetakse ka hübriidohtudega võitlemise võimekust.
„Hübriidohud – olgu infosõda, võimalikud diversiooniaktid, rünnakud kriitilise taristu vastu või näiteks ränderünded meie piiridel – need on kõik meie igapäevased riskid, mille tõrjumiseks peame valmis olema ka rahuajal ja väiksemates, mittesõjalistes kriisides. Ning Ukraina kogemusest oleme õppinud, et sõjalise agressiooni korral siseturvalisuse valdkonna võimekused, väljaõpe ja valmidus veelgi kriitilisema tähtsusega. Lihtsustatult öeldes saab sõjaline riigikaitse rindel toimida ainult siis, kui tagala toimib, inimesed on kaitstud ning riik suudab täita kõiki esmavajalikke tugifunktsioone,“ ütles Läänemets.
Uute ülesannete ja laia riigikaitse investeeringute kõrval hoiab Siseministeeriumi valitsemisala ka kulusid kokku.
Riigieelarve koostamisel lepiti kokku, et üleriigilistest suuremahulistest kärbetest jäetakse välja siseturvalisuse põhivõimed. Siseministeeriumi rakenduskõrgkooli Sisekaitseakadeemiat puudutas ka teine erisus, mille kohaselt ei vähendata õpetajate palgafondi. Sellistest kokkulepetest lähtudes vähendati Siseministeeriumi valitsemisala eelarvet 2025. aastal 4,2 miljonit eurot, 2026.aastal 6,8 miljonit eurot ja alates 2027.aastast 8,4 miljonit eurot aastas. Kokkuhoid leitakse tugivaldkondadest. Oluliselt väheneb Siseministeeriumi enda eelarve, mistõttu ei täideta mitmeid vakantseid ametikohti, koondatakse inimesi ning vähendatakse erinevaid tegevusi ja nendega seotud eelarvet.
