Politsei kogemuse põhjal ei ole peaaegu ühtegi inimest, kes ütleks pärast pettuse ohvriks langemist, et ta oli seda ette näinud. Kõik arvasid seni, et nemad tunnevad kelmi ära. Ometi kaotavad inimesed Eestis petturitele igal aastal miljoneid eurosid. Nende hulgas on noori ja vanu, ettevõtjaid ja pensionäre, kõrgharitud inimesi ning neid, kes peavad end ettevaatlikuks ja kriitiliseks. Miks?
"Ilmselt peitub vastus selles, et tänapäeva kelmused ei tugine lihtsameelsusele, vaid oskuslikule manipuleerimisele," arutleb Rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuht Elo Ellermaa. "Inimese jaoks võib tegemist olla elu esimese kokkupuutega sellise olukorraga. Petturi jaoks on see aga juba selle päeva kümnes või kahekümnes kõne ning kogu „karjääri“ jooksul tuhandet korda läbi mängitud stsenaarium. Kui ohver ütleb midagi, on vastus juba ette valmistatud. Kui tekib kahtlus, leitakse sellele selgitus. Kui inimene tahab kõne katkestada, osatakse teda veenda veel mõni minut liinile jääma."
PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juhi Jaagup Toompuu sõnul algavad paljud petuskeemid uskumatult tavaliselt: "Alguses helistab inimesele näiliselt panga või riigiasutuse esindaja. Mõne minuti pärast võtab ühendust juba väidetav politseinik, kes hoiatab, et inimene on sattunud kelmide huviorbiiti ning nüüd tuleb kiiresti tegutseda. Seejärel tulevad järgmised kõned end panga, maksuameti või uurijana esitlevad inimesed, kes veenavad kannatanut oma raha või vara turvalisse kohta viima.“
Kuigi politsei räägib sellistest kelmusjuhtumitest igapäevaselt ja ka meedia hoiatab nende eest, siis on jätkuvalt meie seas inimesi, kes niisuguseid petuskeeme usuvad. Mitte sellepärast, et nad oleksid rumalad, vaid sellepärast, et kelmid kasutavad teadlikult autoriteeti, usaldust, kiireloomulisust ja hirmu. „Sageli lisatakse loosse salastatus, kui ohvrile öeldakse, et „ärge rääkige sellest kellelegi, sest see võib uurimist kahjustada“. Niisugused sõnumid vähendavad inimeste julgust lähedastega nõu pidada ja seetõttu saab kannatanu petuskeemist tihti aru alles siis, kui on juba liiga hilja,“ tõdeb Toompuu.
Arvamusfestivali arutelus „Minuga seda ei juhtu?!“, mis toimub 7. augustil kell 14.00-15.30 siseturvalisuse alal, kuuleb päris lugusid inimestelt, kes on selle läbi elanud. Nende põhjal on Eestis tuntud dramaturg Eero Epner kirjutanud dialoogid, mida kannavad ette näitlejad Polina Kryuchkova ja Aivar Luht. Toimunut aitavad mõtestada PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu ja Tartu Ülikooli finantskäitumise uuringute peaspetsialist Heidi Reinson. Oma kogemust petturitega jagavad Äripäeva Läti projekti juht Andrus Vaher ning tervise- ja kogemusnõustaja Liis Velsker. Arutelu juhib endine ajakirjanik Elo Ellermaa.
