Kriisidest räägitakse Eestis rohkem kui kunagi varem, kuid valmisolek ja tegelikud teod ei käi alati käsikäes. Viimased aastad on toonud nii pandeemia, sõja Euroopas kui ka üha sagedasemad äärmuslikud ilmastikuolud, ent paljud meist loodavad endiselt, et küllap saab vajadusel hakkama. Miks on nii, et teame, mida teha tuleks, kuid jätame selle sageli homseks?
Just sellele küsimusele otsis vastust hiljutine Riigikantselei tellitud ja mõttekoja Praxis läbiviidud uuring. Selgus, et inimeste valmisolekut ei määra ainult teadmised, vaid ka harjumused, suhtumine ja vastutustunne. Eriti suur lõhe on kavatsuse ja tegutsemise vahel. Uuringu tulemusi avab Arvamusfestivalil antropoloog ja käitumisdisainer Helelyn Tammsaar.
Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna juhataja Hedi Arukase on korduvalt rõhutanud lihtsat, kuid olulist põhimõtet: tark on olla valmis. Kriisivalmidus ei tähenda paanikat ega halvimaks valmistumist, vaid teadmist, et ootamatuste korral suudad iseenda ja oma lähedaste eest hoolitseda. Elanikkonnakaitse algabki inimeste valmisolekust, mitte kriisist endast.
Kriisivalmidus ei ole aga ainult inimese isiklik mure ega ka pelgalt riigi ülesanne. Elanikkonnakaitse on osa laiemast riigikaitsest ning tugineb teadmisele, et tugev ühiskond suudab toime tulla ka siis, kui tavapärane elukorraldus on häiritud. Kui inimesed oskavad tegutseda, üksteist toetada ja vähemalt nädala iseseisvalt hakkama saada, on abi kiiremini kättesaadav neile, kes seda kõige enam vajavad.
Praktilisest valmisolekust räägib Tartu linna kriisikoordinaator Kristjan Kostabi, kelle ülesanne on hoolitseda selle eest, et kohalik omavalitsus suudaks ka kriiside ajal teenuseid osutada ning linna elu ei jääks seisma. Laiema vaate toob arutelusse endine kaitseväe juhataja Martin Herem, kelle sõnul on ukrainlaste üks kõnekamaid õppetunde see, et „sõda on üks elamise vorm“ – elu ei jää seisma, vaid jätkub ka kõige keerulisemates oludes.
Arutelu ei piirdu siiski ainult jutuga. Laval näidatakse ka praktiliselt, kuidas lihtsate vahenditega vett puhastada ja hädaolukorras toime tulla. Sest lõppkokkuvõttes ei tähenda kriisivalmidus punkrisse kolimist, vaid kainet mõtlemist ja mõningaid lihtsaid oskusi, mis annavad kindlustunnet.
Tule 7. augustil kell 18.00–19.30 Arvamusfestivali siseturvalisuse alale kuulama arutelu „Kraavivesi, priimus ja mutimaks – kas valmisoleku kõrgtase?“. Vestlust juhib Hedi Arukase ning kaasa mõtlevad Helelyn Tammsaar, Kristjan Kostabi ja Martin Herem. Võib juhtuda, et lahkud sealt teadmisega, et kriisiks valmistumine on märksa lihtsam, kui seni arvasid.
