Sõna „kiirgus" tekitab paljudes ebamugavust – see seostub tuumaõnnetuste ja nähtamatu ohuga. Tegelikult on kiirgus meie elu loomulik osa: seda leidub pinnases, õhus, toidus ja meie endi kehas. Lennureis või meditsiiniline uuring võib anda kordades suurema kiirgusdoosi kui elamine tuumajaama läheduses.
„Kiirgus jõuab avalikku arutellu enim seoses tuumaenergiaga – ent siin tekib paradoks. Teiste energiatootmisviiside riske hinnatakse enamasti ratsionaalselt, tuumaenergia puhul aga kujundavad arusaamu pigem emotsioonid ja aastakümnete tagused mälupildid Tšornobõlist ja Fukushimast, jättes tagaplaanile statistika ja tänapäevased ohutusstandardid. Ka nende õnnetuste endi kohta ringleb palju müüte ja valeinfot,“ ütleb ajakirjanik Kadri Kõusaar.
„See ei tähenda, et küsimusi ei tohiks esitada – vastupidi. Tuumajaama rajamine oleks pikaajaline strateegiline otsus, mis vajab põhjalikku ja ausat arutelu. Tugev ühiskond ei sünni pimedast üksmeelest, vaid teadmistest ja avatud debatist.“
Eesti tegeleb kiirgusohutusega juba täna: radioaktiivseid aineid kasutatakse meditsiinis, teaduses ja tööstuses, väljastatud on sadu kiirgustegevuslube ning toimivad kaitsesüsteemid. Samas leidub meie ümber teisi, sagedamini esinevaid ohte, millele me tihti isegi ei mõtle.
Mida kiirgusest tegelikult teatakse, mida ainult arvatakse teadvat ning kus lõpeb põhjendatud ettevaatus ja algab põhjendamatu hirm? Neile küsimustele otsitakse vastuseid 7. augustil kell 16.00–17.30 Arvamusfestivali siseturvalisuse alal arutelul „Kiirgus meie ümber – müüdid ja tegelikkus". Osalevad Reelika Runnel (Siseministeerium), Teet Koitjärv (Keskkonnaamet), Jan Raidloo (Sisekaitseakadeemia, CBRN) ja Kaspar Kööp (Fermi Energia); vestlust juhib Kadri Kõusaar.
