Eesti rakendab 12. juunist uue Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustikku, kuhu kuulub 10 eri õigusakti. Nende kohaldamiseks ja üle võtmiseks uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus välja töötatigi. Seaduse eesmärk on varjupaigareformi rakendamine selliselt, et tagatud oleks Eesti inimeste turvalisus ning meie asutustele ei kaasneks ülemäärane ja ebavajalik koormus. Seaduse rakendamine aitab parandada riigi julgeolekut, siseturvalisust, riigiasutuste töökorraldust ja isikuandmete töötlemist.
Siseminister Igor Taro ütles, et reform ühtlustab rahvusvahelise kaitse andmise või sellest keeldumise põhimõtted kõigis EL liikmesriikides. Samuti muudab see menetlused kiiremaks ja tõhusamaks, tugevdab liidu välispiire ning loob tasakaalu solidaarsuse ja vastutuse vahel. „Oluline on rõhutada, et kindlasti ei muuda reform varjupaiga saamist lihtsamaks ega soodusta rännet,“ sõnas Taro.
Reform teeb selgemaks rahvusvahelise kaitse taotlejatega tegelevate ametiasutuste tööprotsessid ja optimeerib nende töökoormust. Eelnõu rakendamine aitab paremini kontrollida sisserännet Eestisse, takistades nii ebaseaduslikku sisenemist kui ka edasiliikumist Schengeni alal. See muudab rahvusvahelise kaitse taotluste menetlused kiiremaks ja õiglasemaks ning võimaldab kaitsevajaduseta või julgeolekuohtu kujutavad inimesed Eestist kiiremini tagasi saata. Lisaks tugevdab eelnõu rakendamine Eesti koostööd teiste liikmesriikidega – nii kriisiolukordades, andmete vahetamisel kui ka ühtsete menetlusreeglite järgimisel.
Reform sätestab ka, kuidas toetatakse rändesurve all olevaid liikmesriike. Eesti on otsustanud mitte osaleda põgenike ümberpaigutamises ning panustab solidaarsusmehhanismi rahaliselt või ekspertiisiga või neid omavahel sobitades.
Reformi rakendamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondist ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastust.
Seaduse ettevalmistamisel lõi kaasa suur hulk asutusi alates riigisektorist ja lõpetades Eesti 3. sektori ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seadus on väga mahukas ja sellega muudeti või täiendati kokku 19 seadust ja 15 määrust.
Statistikat
Viimastel aastatel on Euroopa Liidus esitatud umbkaudu miljon rahvusvahelise kaitse taotlust aastas. 2025. aastal esitati EL-is 669 365 esmakordset taotlust.
Eestis püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv kuni 2022. aasta alguseni suhtelisalt madalana. Taotlejate arvu järsk tõus toimus pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas. Kui enne 2022. aastat esitati Eestis ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust aastast, siis 2022. aastal esitati 2 940 kaitse taotlust, 2023. aastal 3 980 taotlust ning 2024. aastal 1 328 taotlust ja 2025. aastal 1014 taotlust.
Proportsionaalselt on tõusnud ka kaitse saajate arv. Kui varasemalt anti kaitse ligikaudu 50 inimesele aastas, siis 2023. aastal anti kaitse ligikaudu 4 000 inimesele ning 2024. aastal 1 369 inimesele ja 2025 755 inimesele.
10.05.2026 seisuga on Ukraina kodanikud EL-i riikides esitanud kokku 4,6 miljonit aktiivset ajutise kaitse taotlust. Alates täiemahulise sõja algusest on Eestis esitatud kokku 62 822 ajutise kaitse taotlust. Eestis on kehtiv tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel 10.05.2026 seisuga kokku 29 977 inimesel (2,2% rahvaarvust).
