„Paraku pole praegu võimalik oletada, millal ja kuidas võiks Venemaa muutuda, muutuda Euroopale vähem ohtlikuks, mistõttu sunnib Venemaa meid olema valmis pikaks vastasseisuks,“ lisas ta.
Eesti kui NB8 seekordne eesistuja kutsus Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani sisejulgeoleku eest vastutavad kantslerid Tallinnasse, et arutada meie ühise piirkonna julgeolekuohte ning võimalusi neile parimal viisil vastu seista.
„Me kõik oleme näinud ja näeme ka edaspidi Venemaa katseid nõrgestada demokraatliku Euroopa ühtsust, hirmutada üksikuid riike, kõigutada meie siseturvalisust, kallutada meid eemale Ukraina toetamisest, murendada Euroopa Liidu ja NATO ühtsust,“ sõnas Tarmo Miilits. „Hübriid- ja küberrünnakud, valeuudiste levitamine, segaduste külvamine, šantaaž, värbamiskatsed, rände kasutamine relvana – see kõik ja palju muudki on Vene eriteenistuste igapäevane käekiri.“
Venemaa survele saame me vastu panna iga riigi tugeva ja kaasaegselt hoitud sisejulgeoleku ning meie omavahelise igapäevase koostöö, rõhutas Eesti siseministeeriumi kantsler.
„Meil kõigil on unikaalset kogemust, kuidas Venemaa mõjutus- ja õõnestustegevust ära tunda, seda tõendada ja tõkestada. Selliste kogemuste summa on üks meie suuremaid tugevusi, millega teise poole eriteenistuste tegevust pärssida,“ tõdes Miilits.
NB8 riikide sisejulgeoleku eest vastutavate kantslerite kohtumise olulised teemad olid ka piiriturvalisus, rändesurve ja droonitõrje.
„Meist viiel riigil on maismaapiir Venemaa või tema satelliidi Valgevenega, Läänemere kaudu tunneme kahe maailma vahelist piiri veel laiemalt. Nii on tõhus piirivalve ja -kaitse meile kõigile arusaadav kohustus. Venemaa agressioonisõda Ukrainas ja ukrainlaste kaitsetaktika tõid Põhjala-Balti piirkonda drooniohu, mis on vahetult puudutanud Leedut, Lätit, Eestit ja Soomet. Niisiis muutub droonide avastamine ja tõrjumine meie igapäevaseks ülesandeks,“ kinnitas kantsler Tarmo Miilits. „See on nüüd ka osa kriitilise taristu kaitsest, kus põimub politsei, piirivalve ja kaitseväe tegevus.“
Arvestades drooni-teema kasvavat olulisust tegi Eesti ettepaneku luua NB8 formaati droonidega süvitsi tegelev koostöövõrgustik, et piirideüleselt selle ohuga tegeleda.
Kantslerite kohtumisel tutvustas Eesti ka enda algatust sulgeda sissepääs Schengeni alale Ukrainas sõdinud Vene eks-kombatantidele, kes kujutavad Euroopa julgeolekuruumile ohtu, mida peame üheskoos suutma takistada ning selleks teeme koostööd Ukraina julgeolekuasutustega.
Põhjala-Balti koostöö (NB8) on samameelsetest riikidest koosnev koostööformaat. Alates 1. jaanuarist 2026 on Eesti NB8 eesistuja.
