„Lisaks sanktsioonide kehtestamisele peaks Euroopa kaardistama hübriidrünnakutega tekitatud kahju ning looma õigusliku aluse selle hilisemaks väljanõudmiseks Venemaalt,“ ütles Taro. Euroopa peab andma selge sõnumi, et Venemaa vaenulikul tegevusel Euroopa riikide vastu on hind ning tekitatud kahju eest tuleb vastutada.
Siseministri sõnul on Venemaa orkestreeritud provokatsioonide ja hübriidrünnakute eesmärk vähendada toetust Ukrainale ning külvata ebakindlust ja sõjahirmu kogu Euroopas. „Peame tugevdama oma julgeolekuasutusi ja tihendama liitlaste vahelist koostööd. Venemaa sabotaažiakte tuleb ennetada, paljastada ning nende korraldajad ja toimepanijad vastutusele võtta,“ ütles Igor Taro.
Jõulise vastuse andmiseks agressorile tuleb Taro sõnul piirata viisade andmist Venemaa kodanikele, keelata Kremli juhitud agressioonisõjas sõdinud ekskombatantidele sisenemine Schengeni alasse ja vastata Venemaa tegudele karmide vastumeetmetega.
Taro sõnul peab Euroopa vähendama julgeolekuriske, mis kaasnevad Venemaa kodanike liikumisega Euroopa Liidus. Eesti seisukohalt on praeguses julgeolekuolukorras Venemaa kodanikele turismiviisade väljastamine äärmiselt küsitav. Sõjalise väljaõppe ning lahingkogemuse saanud ekskombatandid kujutavad aga ohtu Euroopa Liidu julgeolekule ning on potentsiaalne tööriist Vene eriteenistustele või Euroopas toimetavatele organiseeritud kuritegelikele grupeeringutele.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu toimub Luksemburgis 1.-2. oktoobril. Muuhulgas on päevakorras Schengeni ala toimepidevus, tagasisaatmiste tõhustamine koostöö parendamise kaudu kolmandate riikidega, koostalitusvõime rakendamine, EL-i rände- ja varjupaigapakti rakendamise hetkeseis, EL-i rändealase olukorrateadlikkuse ja varajase hoiatamise võimekuse tugevdamine, EL-i uimastitevastase võitluse strateegia rakendamine, liikmesriikide julgeolekuasutuste olukorrahinnang ning geopoliitilise olukorra mõju EL-i sisejulgeolekule.
