Siseministri sõnul on muudatuse keskmes väga praktiline küsimus – mida saab politseinik teha nende kriitiliste minutite jooksul, mil kiirabi on alles teel.
„Kui politseinik jõuab liiklusõnnetusele esimesena ja tema ees on eluohtlikus seisundis inimene, peab tal olema selge õigus ja kohustus oma väljaõppe piires tegutseda. Mõnikord võivad just need esimesed minutid otsustada, kas inimese elu õnnestub päästa,“ ütles siseminister Igor Taro. „Politseist ei saa selle muudatusega arsti ega kiirabitöötajat. Anname väljaõppe saanud ametnikule selge õigusliku raami kasutada neid oskusi, mis tal juba olemas on.“
Praegu puudub politseil selge õiguslik alus esmaabi osutamiseks olukordades, kus inimese eluohtlik terviseseisund ei ole tekkinud politsei vahetu sunni kasutamise tagajärjel. Samas jõuab politsei sageli sündmuskohale enne kiirabi. Tavapäraselt võib kiirabi saabumine võtta 8–15 minutit, hajaasustuses 25–30 minutit või kauemgi.
2025. aastal reageeris Politsei- ja Piirivalveamet esmaabi vajadusega sündmustele 161 korral ning 2026. aasta juuli lõpu seisuga 92 korral.
Eelnõu järgi osutab politseiametnik eluohtliku terviseseisundi kahtluse korral abi oma väljaõppe ja võimaluste piires ning juhul, kui see ei takista politsei põhiülesannete täitmist. Täiendava meditsiinilise väljaõppega ametnik saab kasutada oma väljaõppele vastavaid esmaabivõtteid. Abi osutatakse kuni kiirabi saabumiseni või inimese üleandmiseni tervishoiuteenuse osutajale. Politsei ei muutu muudatusega tervishoiuteenuse osutajaks. Inimesel säilib õigus abist keelduda.
Teine oluline muudatus puudutab joobeseisundi tuvastamist, mis muutub kiiremaks ja paindlikumaks. Edaspidi saab terviseseisundit kirjeldada lisaks arstile ka muu vastava pädevuse ja väljaõppega tervishoiutöötaja, näiteks õde, ning ekspertiisiasutus saab joobeseisundi hindamisel arvesse võtta ka politsei dokumenteeritud joobetunnuseid. See aitab vähendada tarbetuid sõite ja pikki ooteaegu tervishoiuasutustes ning võimaldab politseinikel kiiremini oma põhiülesannete juurde naasta.
2025. aastal kasutas PPA haiglate teenust joobeseisundi tuvastamiseks 1769 korral ning politseinikel kulus selleks kokku 6432 töötundi. Muudatus ei tähenda, et politsei hakkaks ise joobeseisundit määrama – lõpliku hinnangu annab jätkuvalt ekspertiisiasutus ning inimesele jääb õigus nõuda aine esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga.
