Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim andis ülevaate hädaolukorraseaduse rakendusaktidest, keskendudes eeskätt Siseministeeriumi ettevalmistatud määrusele, mis sätestab varjumise põhimõtted ja nõuded. „Tegemist on olulise sammuga, et tagada inimestele selged juhised ja paremad võimalused kriisiolukorras varjumiseks. Määruse eelnõu, millesse panustasid mitmed oma ala eksperdid, on nüüd valmis ja liikunud kooskõlastusringile. Saabuvad ettepanekud töötame läbi ning seejärel esitame eelnõu kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele,“ ütles Räim.
Teise suure teemana käsitles asekantsler Siseministeeriumi kriisireservide loomist. Vastavat ettepanekut arutati 19. veebruaril valitsuskabinetis. Tuuli Räime sõnul on Siseministeeriumil märkimisväärne hulk riigikaitselisi ülesandeid – valitsemisalas on neid 19 –, kuid olemasolev ressurss ei ole nende täitmiseks piisav. „Eestit võivad tabada samaaegselt mitut valdkonda puudutavad kriisid ning ühe kriisi mõju võib kiiresti kanduda teistesse valdkondadesse. Seda kinnitab ka üleriigiline riskianalüüs. Igas kriisis tuleb tagada siseturvalisus ja riigi sisemine vastupanuvõime, mis tähendab, et meie asutused peavad toime tulema kordades suurenenud töökoormusega,“ selgitas asekantsler.
„Allasutuste riigikaitse võimekirjeldused näitavad, et kriisis on ülesandeid rohkem, kui olemasolev isikukoosseis täita suudab. Ka kõige raskemates olukordades peab olema tagatud avalik kord, jätkuma päästetööd ning töötama hädaabinumber 112 ja riigiinfotelefon 1247 – need ja mitmed teised ülesanded on eelduseks riigi edukale sõjalisele kaitsele. Seetõttu vajab Siseministeerium eeskätt õiguslikke muudatusi, et määrata vabatahtlikele ja endistele töötajatele selged kriisirollid ning luua võimalus kriisireservi kiireks rakendamiseks. Ilma kriisireservita jäävad mitmed kriitiliselt olulised tegevused toetuseta ning vajalikku reservi ei ole võimalik kogu kriisi vältel, sealhulgas sõjaseisukorras, piisavas mahus rakendada,“ ütles Tuuli Räim.
Nõukogus tutvustati ka Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (UCPM) määruse uuendusi. Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna juhataja Hedi Arukase selgitas, et uus raamistik on Eesti jaoks strateegiliselt oluline. Määruse eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu valmisolekut ning parandada eri sektorite koostööd.
Päästeameti peadirektor Margo Klaos andis ülevaate regionaalsetes kriisikomisjonides arutatud peamistest teemadest ja esile kerkinud kitsaskohtadest.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin tutvustas riigikaitse tegevusi tervishoiuvaldkonnas, selgitades rollijaotust, kriiside juhtimise põhimõtteid ja peamisi väljakutseid.
Nõukogu viimases arutelupunktis käsitleti varjendite rajamise põhimõtteid. Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Mari Tikan tutvustas varjendite rajamise põhimõtteid ning määruse eelnõud, millest Tuuli Räim kõneles koosoleku sissejuhatuses.
Elanikkonnakaitse nõukogu jätkab tööd, et koordineerida asutuste vahel elanikkonnakaitse tegevusi ja nende elluviimist. Elanikkonnakaitse nõukogusse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, Häirekeskus, Päästeamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Eesti Pank ja Eesti Varude Keskus.
