Eesti ja Soome rahvastikuregistrite andmevahetus: korduma kippuvad küsimused

Korduma kippuvad küsimused

Mis on uuendatud Eesti ja Soome rahvastikuregistrite andmevahetus?

Eesti ja Soome rahvastikuregistrite andmevahetus tähendab ühest riigist teise kolinud inimeste elukoha andmete automaatset vahetamist ning seda olenemata kolijate kodakondsusest. Samuti vahetatakse automaatset kummagi riigi kodanike perekonnasündmuste andmeid.

Mis on selle andmevahetuse aluseks, millega minu rahvastikuregistri andmed  Soomele antakse?

Andmeid vahetatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe alusel, mis allkirjastati 21.09.2022 ja mis jõustus 01.05.2024. Kokkulepe on ratifitseeritud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seadusega.

Mis ajast on selline andmete vahetamine Eesti ja Soome rahvastikuregistrite vahel toiminud?

Andmevahetus, millega Soome edastas Eestile Soome rahvastikuregistrisse kantud Eesti kodanike elukoha andmed,  on toiminud juba 2006. aasta lõpust. 2025. aasta detsembris algava elukoha andmevahetuse puhul edastatakse elukoha andmed kõikide elanike kohta olenemata kodakondsusest. Samuti saab edaspidi elukoha andmed esitada vaid ühes riigis - kui elad Eestis, siis esitad elukohateate Eestis ja vastupidi.

Miks on vaja Eesti riigil teada, kus ma elan?

Riik ja omavalitsused arvestavad registreeritud elukohta teenuste osutamisel ja toetuste maksmisel. Kui teenuse osutamine põhineb registreeritud elukohal, siis on selle osutamise aluseks rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed. Samuti on elukoha andmed vajalikud inimesega kontakti võtmiseks, kui muud andmed puuduvad.

Eesti elukoha andmete esitamine ja lõpetamine

Kus ja kuidas ma saan enda Eesti või välisriigi (v.a Soome) elukohta Eesti rahvastikuregistris registreerida?

Elukohateadet on võimalik esitada esitatava elukoha aadressi järgsele valla- või linnavalitsusele/Tallinnas linnaosavalitsusele (vaata teenusepakkuja kontaktid):

• kasutades e-rahvastikuregistri e-teenust (portaali sisenemine on võimalik ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID vahendusel);
• kohale minnes;
• saates digitaalse allkirjaga e-posti teel;
• saates posti teel ja lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest.

Elukoha registreerimise kohta leiab rohkem teavet SIIT.

Kui kaua võtab Eesti rahvastikuregistris elukoha registreerimine aega?

Elukoha registreerimine on kiire ja lihtne toiming, eriti kui esitada elukohateade portaalis www.rahvastikuregister.ee. Kohalikul omavalitsusel on aega menetleda elukohateadet 10 tööpäeva. Kui kõik andmed on kontrollitud andmekogude vahendusel, siis tehakse portaalis www.rahvastikuregister.ee asuvas e-teenuses esitatud elukoha andmete kohta automaatne otsus koheselt pärast elukohateate esitamist.  

Olen Soome kodanik ja kolin Eestist ära. Mida minu Eesti elukoha andmete lõppemine kaasa toob?

Eesti elukoha andmete kehtivuse lõppemisel lõpeb ka Euroopa Liidu kodaniku tähtajalise elamisõiguse ja seda tõendava ID-kaardi kehtivus.

Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse ja seda tõendava ID-kaardi kehtivust Eesti elukoha andmete lõppemine ei mõjuta.

Olen Soome kodanik ja unustasin kolides enda aadressi Eesti rahvastikuregistris muutmata.  Omanik algatas ise minu aadressi muutmise, mille tulemusena mina Eesti aadressi kehtivus lõppes. Mis see mulle kaasa toob?

Ruumi omaniku taotluse rahuldamisel säilitatakse 6 kuud inimese praeguse elukoha andmete kehtivuse lõpetamisest rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas elukoha aadress Eesti riigi täpsusega. Kui selle aja jooksul ei esitata rahvastikuregistrile oma uue Eesti elukoha andmeid, lõpetatakse Eesti riigi täpsusega säilitatud elukoha andmete kehtivus ning sellega lõpeb ka Euroopa Liidu kodaniku tähtajalise elamisõiguse ja seda tõendava ID-kaardi kehtivus.

Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse ja seda tõendava ID-kaardi kehtivust Eesti elukoha andmete lõppemine ei mõjuta.

Oman Eesti Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud elamisluba, kuid kolisin Eestist Soome ja registreerisin seal ka enda elukoha. Soome edastatud andmete alusel on mul nüüd  Eesti rahvastikuregistris Soome elukoha andmed. Kuidas mõjutavad minu Soome elukoha andmed Eesti rahvastikuregistris mulle väljastatud elamisluba ja selle kehtivust? 

Soome elukoha andmete kandmine Eesti rahvastikuregistrisse ei mõjuta tähtajalise või pikaajalise elaniku elamisloa kehtivust. Küll peavad olema Eesti rahvastikuregistris Eesti elukoha andmed tähtajalise elamisloa pikendamisel.

Elukoha andmed rahvastikuregistrites

Mida teha juhul, kui ma elangi kahes riigis. Töötan ühes, aga pere on teises ja veedan pool nädalat ühes ja pool teises riigis.

Sellisel juhul tuleb teha valik, milline neist aadressidest on see, mis on mõlema riigi rahvastikuregistrites elukoha aadressiks. Sealjuures tuleb arvestada seda, et elukohapõhiseid teenuseid osutatakse rahvastikuregistri aadressi järgi.

Kas pean muutma oma elukohaandmeid, kui viibin ajutiselt Soomes tööülesannete täitmiseks? Minu alaline elukoht asub Eestis, kuhu on ka minu elukoht registreeritud.

Kui inimese peamine elukoht on Eestis, kuid ta on töö tõttu ajutiselt Soomes ning Soome rahvastikuregistris alalist elukohta Soome aadressiga ei ole, siis ei pea midagi tegema ega oma elukohta Eesti rahvastikuregistris muutma.

Kui mul on Soome rahvastikuregistris märgitud Soome aadress ajutise aadressina, kas see edastatakse ka Eesti rahvastikuregistrisse? Kas mul võib olla sel juhul Eesti elukoha aadress rahvastikuregistris?

Soomes registreeritud ajutist elukohta (kuni 12 kuud) Eesti rahvastikuregistrisse elukoha andmeteks ei kanta. See kantakse Eesti registrisse lisa-aadressina ja Eesti elukoha andmed jäävad ka edaspidi elukoha aadressiks.

.

Kas mu elukohaks võib olla rahvastikuregistrites  Soome aadress, kui oman Eestis kinnisvara?

Inimesel võib olla palju kinnisvara erinevates riikides, kuid tema elukoht ei pea olema nendesse registreeritud. Rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei mõjuta kinnisvara omamist. Eesti ja Soome rahvastikuregistris saab edaspidi olla aga üks ja sama elukoha aadress. 

Minu registrijärgne elukoht on Soomes, kas ma saan Eestis endale korteri üürida? Või peavad mul olema selleks rahvastikuregistris Eesti elukoha andmed?

Elamispinna üürimiseks ei pea olema elukoht Eestis registreeritud. See ei ole elamispinna üürimise eelduseks. Eestis on elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise eelduseks üürilepingu olemasolu või ruumi omaniku nõusolek. See tähendab, et esmalt peab olema üürileping või omaniku nõusolek eluruumi kasutamiseks ning pärast seda saab registreerida enda elukoha.

Mis saab siis, kui mul on kummaski riigis andmevahetuse käivitumisel 2.12.2025 erineva riigi aadress ja ma midagi ei tee?

2026. aasta alguses võetakse kummaski riigis erineva elukoha aadressiga inimestega ühendust ja palutakse enda elukoha andmeid täpsustada. Kui inimene ei tee ettenähtud aja jooksul valikut, siis jääb ta automaatselt selle riigi elanikuks, kus tema elukohta viimati muudeti (st mille kehtivuse alguse kuupäev on hiliseim).

Kas Eestis alalist elukohta omades ei tohi mul detsembrist enam Soomes lisa-aadressi olla?

Kui inimesel on mitu elukohta, siis ta teeb valiku, millise aadressi ta esitab Eesti rahvastikuregistrisse kandmiseks elukoha aadressina ja millise(d) lisa-aadressi(de)na. Elukoht on õigusliku tähendusega  ja sellest sõltuvad elukohapõhiste teenuste osutamine ja toetuste maksmine. Lisa-aadress võib olla ka Soomes asuv aadress ja sellest elukohapõhiste teenuste osutamisel ei juhinduta.

Teenuste saamine

Millistest teenustest ma ilma jään, kui mulle jääb edaspidi kehtima ühe riigi aadress nii Eestisse kui Soome?

Elukohapõhiseid toetusi maksab ja teenuseid osutab see riik, millise riigi elukoht rahvastikuregistritesse kehtima jääb. Kui on küsimusi seoses elukohapõhiste teenustega ja nende saamise tingimustega, siis palume pöörduda vastavate asutuste poole. 

Minu põhielukoht on Soomes, kuid vajan Eestis asjaajamiseks isikukoodi. Kuidas ma selle saan?

Kui inimene ei ela Eestis, kuid tema andmed kantakse Eesti andmekogusse ja tal on vaja selleks Eesti isikukoodi, saab ta seda taotleda Eesti maakonnakeskuse omavalitsusest. Kui taotlust ei ole võimalik Eestis esitada, saab seda teha välisriigis asuvas Eesti välisesinduses. 

Kui mu elukoht on rahvastikuregistris Soomes, kas ma saan siis Eestis teha enda juhtimisõigusega seonduvaid toiminguid?

Rohkem teavet leiab veebilehelt https://www.transpordiamet.ee/juhiluba

Kui olen üliõpilane ja registreerin elukoha Eestis, kas ma saan siis endiselt Soomest tervisekindlustust?

Üliõpilased jäävad välismaal õppimise ajal kindlustatuks Soome ravikindlustussüsteemi alusel. Õigus tervishoiule Soomes põhineb elukoha omamisel ja õpperiigis (Eestis) põhineb õigus tervishoiule KELA väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardil.

KELA kontaktid leiab veebilehelt https://www.kela.fi/centre-for-international-affairs

Kas see, millise riigi aadress on minu elukoha aadressiks, mõjutab minu väljateenitud pensionit ühes või teises riigis?

Pensioni suurust elukoha aadress ei mõjuta. Pensione makstakse ka mõnda teise Euroopa Liidu riiki elama asunud pensionärile. Seega näiteks Eestist Soome või vastupidi ümber asunud inimene oma Eestis/Soomes teenitud pensionist ilma ei jää. 
Kui inimene kolib pensionieas elama Soome, jätkab Eesti pensioni makseid tavapärasel viisil. Rohkem infot https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pension-valismaal-ja-valisriigi-pension-eestis/pensioni-maksmine 
Kui inimene elab Soomes ja on jõudnud vanaduspensioni ikka, siis Eesti pensioni taotlemiseks tuleb pöörduda oma elukohariigi sotsiaalkindlustusega tegeleva asutuse poole, esitada neile Eesti pensioni taotlemiseks vajalikud dokumendid. Soome pädev ametiasutus edastab pensionitaotluse Eesti Sotsiaalkindlustusametile.
Soomes elades ja Eestist pensioni saades võib tekkida kohustus üks kord aastas tõendada oma elusolekut.
Soomes elades on võimalik kasutada maksuvaba tulu Eesti pensionilt. Vanaduspensioniikka jõudnud inimestele kehtib maksuvaba tulu 776 eurot kuus.
Kui inimene on Soomes pensioni saaja ja kolib Eestisse, jätkab Soome pädev asutus pensioni maksmist. 
Selleks, et inimene saaks oma pensioni ka peale kolimist, tuleb korrastada elukohaandmed rahvastikuregistris.
Eesti residendil on kohustus kord aastas deklareerida oma välisriigist saadavad tulud Maksu- ja Tolliametis. Täpsemat infot tulude maksustamise kohta saab https://www.emta.ee/ 
KELA kontaktid leiab veebilehelt https://www.kela.fi/centre-for-international-affairs
 

Olen lähetatud töötaja. Milline riik on minu kindlustajariik?

Elukohariigi muutumisel muutub ka kindlustajariigi määramise otsustamise õigus. Kui on Eestist väljastatud A1 tõend ja elukohariik muutub, siis tuleb ka A1 tõend tühistada ja esitada uus taotlus elukohariigi pädevale asutusele.
A1 tõendi kohta saab täpsemalt lugeda Töötajate lähetamine teise Euroopa Liidu liikmesriiki | Sotsiaalkindlustusamet.
KELA kontaktid leiab veebilehelt About Kela | Kela

Minu alaline elukoht on Eestis, kuid tegelen ettevõtlusega Soomes. Kas saan ettevõtlust Soomes jätkata, kui registreerin oma elukoha Eesti aadressile?

Aadressi muutmine Soome aadressilt Eesti aadressile ei mõjuta ettevõtlust. Füüsilisest isikust ettevõtjana peate elama Soomes või mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Kui tegemist on osaühinguga, peab vähemalt üks juhatuse liige elama Soomes või mõnes teises Euroopa Liidu riigis.

Rohkem teavet leiab Soome Patendi- ja Registriameti veebilehelt.

Olen välismaalane, kes ei ela Eestis ja ei oma ka Eesti ID-kaarti või elamisloakaarti, kuidas ma saan kasutada Eesti e-teenuseid ja logida sisse erinevatesse portaalidesse?

Eesti e-teenuseid on võimalik kasutada ja portaalidesse sisse logida ka e-residendi digi-ID-ga. E-residendi digi-ID ja selle taotlemise kohta leiab rohkem teavet veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/e-residendi-digi-id.

Erinevate teenuste osutamise ja portaalide kasutamise tingimused võivad olla erinevad ning konkreetse teenuse ja portaali kohta on võimalik teavet saada selle osutajalt või haldajalt.

Mul ei ole ammu enam Eesti ID-kaarti ega muid dokumente, millega end Eesti e-rahvastikuregistri portaalis www.rahvastikuregister.ee identifitseerida. Soovin saada e-rahvastikuregistrist enda andmete väljavõtet. 

E-rahvastikuregistrit on võimalik kasutada ka välismaalastel, kellele on Eesti andnud välja digitaalse isikutunnistuse ehk digi-ID. Nemad saavad sisenemiseks kasutada e-residendi digi-ID. E-residendi digi-ID kohta leiab rohkem teavet veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/e-residendi-digi-id.

Kuidas ma pääsen e-toimiku keskkonnale ligi, kui ma ei oma Eestis ei elukohta ega ID-kaarti? E-toimik on elektrooniline kohtuga suhtlemise keskkond.

Hetkel on e-toimiku keskkonda võimalik sisse logida ainult Eesti poolt väljastatud isikutuvastusvahendiga. E-toimikut on võimalik kasutada ka välismaalastel, kellele on Eesti andnud välja digitaalse isikutunnistuse ehk digi-ID. Nemad saavad e-toimikusse sisenemiseks kasutada e-residendi digi-ID. E-residendi digi-ID kohta leiab rohkem teavet veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/e-residendi-digi-id.
Digi-ID puudumisel ei ole võimalik e-toimiku kaudu antud dokumentidele ligi pääseda ja tuleb võtta ühendust konkreetse kohtuga, kes on antud dokumente väljastanud. Kohtute kontaktid on leitavad järgnevalt veebilehelt https://www.kohus.ee/

Kuidas ma saan ennast Soome kodanikuna tuvastada terviseportaalis www.terviseportaal.ee, kui ma olen Eestist Soome kolinud ja minu ID-kaart enam ei kehti?

Kui inimesel ei ole enam Eesti elamisõigust või elamisluba tõendavat ID-kaarti või elamisloakaarti, on võimalik kasutada terviseportaali sisenemiseks e-residendi digi-ID-d. E-residendi digi-ID kohta leiab rohkem teavet veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/e-residendi-digi-id.