Kohtumisel tõdeti, et Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud ebastabiilsemaks ning viimased sündmused on näidanud, et kriisideks valmistumine ei puuduta enam ainult riigiasutusi, vaid kogu ühiskonna toimimist.
„Viimastel aastatel on sagenenud Venemaa mõjutustegevus, sabotaažiaktid ja rünnakud kriitilise taristu vastu. Need ei puuduta üksnes julgeolekuasutusi, vaid mõjutavad otseselt ettevõtteid, elutähtsaid teenuseid ja inimeste igapäevaelu,“ ütles asekantsler Tuuli Räim.
Aruteludes Venemaa tegevusest lähtuvatest ohtudest, tõi Räim esile, et selliste juhtumite puhul tuleb kasutada täpseid termineid ja mõista nende tegelikku olemust.
"Kõike ei saa nimetada lihtsalt hübriidohuks. Kui tegemist on sabotaaži või sihipärase rünnakuga, tuleb seda ka nii nimetada. Ainult ohtude tegelikku olemust tunnistades saame tugevdada koostööd, parandada infovahetust ja neile tõhusamalt vastu seista," sõnas Räim. Kohtumisel keskenduti ka Ukrainast saadud õppetundidele, kus asekantsler Räim rõhutas vajadust tugevdada tsiviil- ja sõjaliste struktuuride koostööd ning arvestada Euroopa kriisivarude planeerimisel eri piirkondade julgeolekuriskidega.
"Eesti jaoks on oluline, et vajalikud varud ja võimekused oleksid kriisi korral kättesaadavad ka siis, kus tavapärased ühendus- või varustuskanalid on häiritud," toonitas asekantsler.
Ta rõhutas ka elanikkonna valmisoleku olulisust. "Regulaarsete õppuste, ajakohaste kriisiplaanide, toimivate ohuteavitussüsteemide ja kogukondade kaasamise kaudu saab suurendada ühiskonna võimet tulla toime nii kriiside kui ka julgeolekuohtudega," toonitas Tuuli Räim.