1. juulil 1926 jõustunud perekonnaseisuseadusega sai perekonnasündmuste registreerimisest Eestis riiklikult korraldatud ülesanne. Seni olid sünni, abiellumise ja surmaga seotud andmed kirikute pidada. Saja aastaga on põhjalikult muutunud nii töövahendid kui ka viis, kuidas inimesed riigiga suhtlevad – paberraamatute asemel on andmed rahvastikuregistris ning paljud toimingud ja teenused toimivad tänapäeval inimese jaoks digitaalselt ja võimalikult vähese asjaajamisega.
Siseminister Igor Taro sõnul on perekonnaseisuametnike töö üks neist riigi ülesannetest, mida inimene ei pruugi igapäevaselt märgata, kuid mille tähtsus tuleb esile elu kõige olulisemate muutuste korral. „Perekonnaseisuametnik on inimese jaoks olemas siis, kui tema pereelus muutub midagi olulist ja riik peab selle muutuse õigesti kajastama. Paljud toimingud sünnivad tänapäeval inimese jaoks märkamatult, kuid küsimuste või keerulisemate olukordade korral on ametniku professionaalne abi väga oluline. Selle töö taga on korraga nii täpne õigustoiming kui ka oskus inimest mõista ja toetada.“
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul on perekonnaseisuametniku töö muutunud järjest digitaalsemaks, kuid ametniku vastutus ei ole selle võrra vähenenud. „Tänane perekonnaseisuametnik peab hästi tundma nii seadusi kui ka infosüsteeme, kuid samal ajal oskama suhelda inimestega väga erinevates ja sageli emotsionaalsetes olukordades. Tehnoloogia muudab teenused kiiremaks ja mugavamaks, kuid professionaalne otsustusvõime ja inimlik kontakt jäävad oluliseks.“
Saja aastaga on muutunud ka Eesti pereelu. Näiteks 1926. aastal registreeriti Eestis 19 977 sündi ja 8550 abielu, 2025. aastal vastavalt 9092 sündi ja 5426 abielu. Sada aastat tagasi oli abielluv mees keskmiselt 31- ja naine 26,5-aastane, 2025. aastal vastavalt 32- ja 30-aastane.
Eestis töötab ligi 100 perekonnaseisuametnikku. Perekonnaseisutoimingute hulka kuuluvad muu hulgas sünni ja surma registreerimine, abielu sõlmimine ja lahutamine ning nimega seotud toimingud. Perekonnaseisuandmed on osa rahvastikuregistrist, mille andmetest sõltub paljude riiklike ja kohalike teenuste toimimine. Tänu registriandmete kasutamisele ei pea inimene paljude teenuste saamiseks samu andmeid eri asutustele uuesti esitama ning teenuse osutamine saab mitmel juhul käivituda rahvastikuregistris olevate andmete põhjal.
Täna, 8. septembril, toimub ka juubeliseminar „Perekonnaseisuametnikud 100“, kus perekonnaseisuametnikud, ajaloolased ja valdkonna koostööpartnerid vaatavad tagasi perekonnaseisutoimingute kujunemisloole ning arutavad ameti tuleviku üle. Seminaril käsitletakse muu hulgas perekonnasündmuste registreerimise liikumist kirikult riigile ning kohtu, notari ja vaimulike rolli perekonnaseisutoimingutes. Oma kogemusi jagavad ka endised ja praegused perekonnaseisuametnikud.
