Uimastiennetus

Olenemata sellest, et fentanüülide levik 2018. aastal peatus, on tänaseks turule jõudnud uued ja märkimisväärselt ohtlikumad sünteetilised uimastid — nitaseenid. Saame probleemide põhjuste ja tagajärgedega olla tulemuslikud üksnes tihedas koostöös erinevate ametkondade, ekspertide, vabaühenduste ning omavalitsustega.

Olukord täna:

• Aastatel 2000–2022 suri Eestis narkootikumide üledoosi tõttu 2116 inimest.  Võrreldes 2021. aastaga on suremus kolmekordistunud, peamiselt seoses uute kangete sünteetiliste opioidide ehk nitaseenide turule tulekuga.
• Elu jooksul on 16−64-aastastest elanikest tarvitanud mõnda ebaseaduslikku uimastit 13%, 6% neist viimase 30 päeva jooksul.
• Kolmandik (31%) Eesti 14−18-aastastest on elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet, 75% on teinud seda mitmel korral. 
• Eesti paistab teiste Euroopa riikidega võrreldes silma just noore ea poolest, millal esimest korda uimasteid proovitakse. Esimest korda tarvitatakse narkootikume keskmiselt 15-aastaselt.
• Reoveeuuringute andmetele tuginedes on kõige levinumad ained kanep ja amfetamiin, millele järgnevad kokaiin, metamfetamiin ja MDMA, mille kontsentratsioon reovees on tunduvalt suurem nädalavahetustel, mida võib seostada ainete meelelahutusotstarbel tarvitamisega.

Allikas: Uimastitarvitamise olukord Eestis 2023.
Tervise Arengu Instituut.

Vabariigi Valitsuse ennetusnõukogu

Koostegutsemise tugevdamiseks ja ennetamisele tähelepanu suurendamiseks ühendati 2021. aasta aprillis lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjon ning moodustati ühine valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega „ennetusnõukogu", mille üheks põhiülesandeks on narkopoliitika elluviimise koordineerimine ja eesmärkide seadmine.

Valitsuskomisjoni teenindab Siseministeeriumi juhitav narkovaldkonna ekspertidest koosnev töörühm, mille ülesandeks on tagada ajakohane ja teaduspõhine info valdkonna hetkeolukorrast, vajadustest ja lahendustest ning toetada seeläbi nõukogu otsuste elluviimist.

Ülevaade ennetusnõukogu koosseisust, ülesannetest ja toimunud kohtumisest on kirjas Justiitsministeeriumi kodulehel.

Siseministeerium esitas 30.mai 2024 Vabariigi valituse nõupidamisele uimastiennetuse memorandumi.

Milline on hetkeseis seoses narkootikumidega?

• Narkosurmade arv on neljakordistunud võrreldes varasemate aastatega.
• Kui varem olid narkootikumide tarvitajad pigem mehed, siis tänaseks on sooline jaotumus pigem ühtlustunud.
• Uuringud näitavad, et esimest korda proovijaid on vähem, kuid püsitarvitajate arv suureneb.

Mida tahame teha, et narkosurmi vähendada?

• Kui täna ei julgeta narkoüledoosi kahtluse korral abi küsida, sest kardetakse politsei kaasumist ja menetlust, siis juba suvest see enam nii ei ole. Inimelu päästmine on kõige olulisem, mistõttu sõlmime Hea samariitlase akti, millega osapooled kinnitavad, et kui inimelu vajab päästmist, siis menetlust ei alustata.
• Tahame välja töötada kiiremad ja tõhusamad viisid, kuidas ohtudest teavitada, kui turule tulevad uued ained. Lisaks tuleb seadust muuta nii, et saaksime turule tulnud uued ained kiiremini keelustada.
• Lisame naloksiooni ehk aine, mis päästab narkootikumide üledoosi saanud inimese elu, politsei esmareageerijate baasvarustusse. 

Eesti narkopoliitika aastani 2030

Eesti narkopoliitika aastani 2030 on strateegiline dokument, milles on sõnastatud Eesti kõige olulisemad narkovaldkonna sihid, mille saavutamise nimel järgmised kümme aastat ühiselt tegutseda.

Narkopoliitika kinnitas Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjon 21.06.2021. Dokument on koostatud komisjoni eksperttöörühma juhtimisel, kes kaasas asjasse puutuvad riigiasutused, huvirühmad, narkootikumide tarvitajate eestkõnelejad ja teised. Koostamisel võeti aluseks Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamatu 2014–2018 lõpphindamise raportis esitatud järeldused ja ettepanekud.

Poliitika koostamisse olid kaasatud: Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet, Ravimiamet, Eesti Haigekassa, Tallina Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing “LUNEST”, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, Eesti Linnade- ja Valdade Liit, Maakondlikud arenduskeskused.

Peamised lähtekohad Eesti narkopoliitika loomisel

• Eesti narkopoliitika on ambitsioonikas ja julgeb järgmisel kümnel aastal keskenduda probleemidele, mille lahendamine ei ole lihtne. Selleks on dokumendis sõnastatud Eesti narkopoliitika eesmärgid julgelt ja konkreetselt nii, et need kõnetaks ja inspireeriks tegutsema.

• Narkopoliitika on valdkondadeülene prioriteet. Eesmärkide saavutamiseks on vaja valitsusasutuste ühiseid pingutusi, üksinda häid tulemusi ei saavuta. Selleks on dokumendis lepitud kaasatud asutustega kokku viis suurt muutust, mille suunas ühiselt liigutakse.

• Narkopoliitika elluviimiseks peab tegema senisest edukamat huvikaitset, et tagada avalikkuse toetus ja otsustajate valmisolek narkopoliitika sihid täita. Selleks et see kõnetaks laiemat ringi avalikkust ja oleks kõigile arusaadav, on dokument koostatud võimalikult konkreetse ja kompaktsena.

Dokumendis kirjapandud kokkulepped on aluseks narkovaldkonna tegevuste ja nende elluviimiseks vajalike ressursside planeerimisel. Dokumendis esitatud põhimõtted on täitmiseks eelkõige riigiasutustele, kuid eesmärkide saavutamine eeldab tihedat koostööd kõigi huvirühmadega.

OLULISED PÕHIMÕTTED

• Hoolime ja märkame, et jõuda põhjusteni võimalikult vara ja hoida ära probleemide teket.
• Narkootikumide tarvitaja on abi vajav inimene. Toetus ja abi on kättesaadavad ning abi otsimine normaalsus.
• Kõik tarvitajad ei ole võimelised või ei soovi narkootikumide tarvitamisest loobuda. Toetame ka nende tervise ja elu hoidmist.
• Õiguskaitsjate esmane eesmärk on toetada narkootikumide tarvitaja vajaliku teenuseni jõudmist
• Teenused ja sekkumised on kasutajakesksed, tõenduspõhised ja nende tulemuslikkust hinnatakse.