Rahvastikuregistri andmete väljastamise KKK

KAS RAHVASTIKUREGISTRIST SAAVAD ANDMEID KÕIK, KES TAHAVAD? 

Ei saa. Rahvastikuregistrist saab andmeid avaliku võimu teostamiseks ja avalikes huvides. Iga päring peab olema põhjendatud ja seadusega lubatud. Andmeid võib küll küsida igaüks, kuid iga taotluse puhul kaalutakse, kas rahvastikuregistri seadus lubab andmeid väljastada. Kui andmete väljastamiseks ei ole alust, siis nende väljastamisest ka keeldutakse. 

MILLISEID ANDMEID ANTAKSE RAHVASTIKUREGISTRIST VÄLJA REKLAAMIKS? 

Reklaami eesmärgil väljastatakse andmeid harva ja ainult anonüümselt ehk isiku tuvastamist mittevõimaldaval kujul. Reklaami eesmärgil ei anta mitte kunagi välja inimeste nimesid, e-posti aadresse, telefoninumbreid või teisi isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid. Väljastada võib elukoha aadresse ja viibimiskoha andmeid juhul, kui isik ei ole seda piiranud. Enamus postkasti sattuvatest reklaamidest ei ole seotud rahvastikuregistri andmetega. 

Näiteks: Tartu aadressid, kus elab vähemalt üks isik vanuses 60-85. Väljastatakse vaid aadresside nimekiri, kus sellistele tingimustele vastavad isikud elavad, mitte isikute nimesid või mitu inimest sel aadressil elab. Kui isik on lisanud oma andmetele juurdepääsupiirangu reklaami eesmärgil, siis ei anta tema aadressi välja ka siis, kui ta sisuliselt valimisse satuks.  

SISEMINISTEERIUM EI MÜÜ ANDMEID 

Füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus andmeid taotleda ja töödelda tuleneb rahvastikuregistri seadusest*. Siseministeeriumil on kohustus kontrollida õiguslikke aluseid ja selle olemasolul andmeid väljastada ning selle töö eest tasu nõuda. Andmed antakse eesmärgipäraselt kasutada ja see protsess on riigile lisakulu, mis tuleb hüvitada. Riigilõivu tuleb tasuda ka mitmete teiste teenuste kasutamisel.

*§ 63.  Andmete väljastamise eest tasumine volitatud töötlejale õigustatud huvi korral 

  (1) Õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamine on tasuline. Õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise eest volitatud töötlejale makstavad tasud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 

  (2) Õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise eest võetavad tasud peavad põhinema teenuse tõhusal osutamisel, olema arvestatud põhjendatud kulude alusel ning olema mõistlikus vahekorras teenuse väärtusega.    

KAS PEAKSIN RAHVASTIKUREGISTRIS OMA ANDMED NII-ÖELDA KINNI KEERAMA? 

Ei pea. Igal inimesel on õigus oma asukohaandmete (elukoht ja viibimiskoht) kasutamist uuringute ja reklaami eesmärgil piirata. See ei mõjuta teiste e-teenuste kasutamist. Otsus, kas soovid seda teha või mitte, on isiklik. Soovi korral on kõige kiiremini võimalik seda teha aadressil www.rahvastikuregister.ee.

andmejälgimise tööriist rahvastikuregistris 

Andmejälgija funktsiooni abil saab vaadata, kes on sinu andmeid rahvastikuregistrist pärinud. Selleks, et teada saada, miks päring tehti, tuleb pöörduda päringu teinud asutuse poole. Andmejälgijas ei kajastu teadusuuringute info, see võimalus lisandub tulevikus.