Abielu registreerimiseks tuleb esitada:
- isiklikult kohale tulles ühine kirjalik abiellumisavaldus. Kui mõlema abielluja perekonnaseisuandmed on kantud rahvastikuregistrisse ja nad on elanud Eestis vähemalt 6 kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist, saab avalduse maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele esitada ka e-rahvastikuregistris;
- mõlema abielluja isikut tõendav dokument;
- mõlema abielluja sündi tõendav dokument;
- teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud;
- vajadusel abieluvõimetõend, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu (väljastab kodakondsus- või elukohariigi pädev asutus);
- välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, kui tegu pole Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikmega.
Seadusest tulenevatel juhtudel on perekonnaseisuasutusel õigus nõuda ka teisi abielu registreerimiseks vajalikke dokumente. Dokumentide või andmete esitamist ei nõuta, kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.
Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Abielu on võimalik sõlmida üks kuni kuus kuud pärast abiellumisavalduse esitamist. Mõjuvatel põhjustel võib perekonnaseisuametnik tähtaega lühendada.
Abielu sõlmimisel võib üks abikaasadest võtta teise abikaasa perekonnanime või lisada sidekriipsuga oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa perekonnanime. Niisugune uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.
Lapsele ei või sünni registreerimisel perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime.
Abielukande tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Riigilõiv peab olema makstud enne avalduse esitamist sellele perekonnaseisuasutusele, kes abielu sõlmimise kinnitab. Kui abielu sõlmib notar, siis riigilõivu ei maksta, küll aga tuleb tasuda notaritasu. Abielu tõendamiseks väljastatakse soovi korral abielutõend.
Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus. Samuti peab välisriigi elanik esitama abieluvõimetõendi, mis tõendab, et tal pole oma elukohariigi õiguse järgi abielu sõlmimiseks takistusi. Tõend peab kehtima ka abielu sõlmimise päeval. Kui välismaalane ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada, võib ta pöörduda tõendita abiellumiseks vajaliku loa saamiseks selle maakohtu poole, kelle tööpiirkonnas soovitakse abielu sõlmida.
- vanus – abielluda võivad täisealised isikud;
- veresugulus – omavahel ei või abielluda otsejoones üleneja ja alaneja sugulane, vennad ja õed, poolvennad ja poolõed;
- lapsendamissuhe – omavahel ei või abielluda inimesed, kelle eelmises punktis nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel või on lõppenud lapsendamisega;
- kehtiv abielu;
- kooseluleping, välja arvatud juhul, kui soovitakse abielu sama isikuga, kellega ollakse registreeritud elukaaslased.
Abielu sõlmimise avalduses valivad abiellujad varasuhte (varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni). Vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahususe varasuhte andmed kantakse abieluvararegistrisse.
Kui abielu sõlmivad registreeritud elukaaslased, jääb neile kehtima kooselulepingu sõlmimisel valitud varasuhe.
Seotud viited
Viimati uuendatud 01.01.2025
