Abielu lahutamine

Abielu saab abikaasade vastastikusel kokkuleppel lahutada maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses, Tallinnas perekonnaseisuametis või notari juures, kui mõlema abikaasa elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis. Kui vähemalt üks abikaasa ei ela rahvastikuregistri andmetel Eestis, lahutab abielu notar. Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle lahutatakse abielu kohtus.

Abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses peavad abikaasad esitama isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku avalduse. Avaldusele lisaks tuleb esitada abielu sõlmimist tõendav dokument, kui vajalikke andmeid ei ole rahvastikuregistris.

Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks isiklikult kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Sel juhul tehakse abielu lahutamise kuupäev teatavaks vaid abikaasale, kes tõi avalduse isiklikult perekonnaseisuasutusse.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud. Lahutuse aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu lahutatakse üks kuni kolm kuud pärast lahutusavalduse esitamist. Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada notari või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Abielu lahutamisel võib võtta oma lahutatava abielu eel viimati kantud või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime.

Abielulahutuse kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui abielu lahutab notar, siis riigilõivu ei maksta, küll aga tuleb tasuda notaritasu. Abielu lahutamise tõendamiseks väljastatakse soovi korral abielulahutuse tõend.

Viimati uuendatud 27.10.2021