Abielu saab lahutada:
vastastikkusel kokkuleppel ühise avalduse alusel:
kohalikus omavalitsuses - kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnik lahutab abielu, kuid lastega seotud kokkuleppeid teha ja ühist vara jagada perekonnaseisuametniku juures ei saa;
notari juures – notari juures on lisaks abielu lahutamisele võimalik vormistada kirjalikke kokkuleppeid ühiste laste edasise elukorralduse, suhtluskorra ja elatise kohta ning jagada abielu jooksul tekkinud ühist vara. Kui abielu on lahutatud kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku juures, võib hiljem ka eraldi pöörduda notari poole lapsi ja vara puudutavate kokkulepete vormistamiseks;
vaidluse korral:
kohtus – ühe abikaasa esitatud hagi alusel, kui abikaasad ei ole abielu lahutamisel või sellega seonduvate küsimuste lahendamisel ühel meelel.
Eestis saab lahutada mistahes riigis sõlmitud abielu. Lahutatava abielu andmed peavad olema kantud rahvastikuregistrisse.
Selleks, et abielu saaks lahutada kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku juures, peavad mõlemad abikaasad rahvastikuregistri andmetel elama Eestis. Notari juures ja kohtus on teatud tingimustel võimalik abielu lahutada ka siis, kui üks või kumbki abikaasadest ei ela Eestis. Täpsemat infot tuleks selle kohta küsida notarilt või kohtust.
Kohalikus omavalitsuses lahutamiseks tuleb ühine avaldus esitada e-rahvastikuregistris või perekonnaseisuametniku juures kohapeal. Notari juures lahutamiseks saab ühise avalduse esitada notari juures kohapeal või kaugtõestamise teel.
Kui abikaasad soovivad abielu lahutamise avalduse esitada kohapeal, kuid ei saa mõjuval põhjusel ühiselt perekonnaseisuametniku või notari juurde minna, võib üks abikaasadest esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.
Olenemata avalduse esitamise viisist tuleb avalduse esitamisest 1-3 kuu pärast minna kokkulepitud ajal ühiselt perekonnaseisuametniku või notari juurde, et abielu lahutada. Ainult siis, kui üks abikaasa mõjuval põhjusel ei saa abielu lahutamiseks perekonnaseisuametniku või notari juurde minna, võib ta erandkorras esitada notariaalselt või Eesti konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
Abikaasa, kes on abielludes nime muutnud, võib lahutades jääda kandma abielunime või taastada varem kantud perekonnanime. Taastatav perekonnanimi võib olla:
- lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või
- esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
Kui abielu lahutamise avaldus esitatakse kohalikule omavalitsusele, tuleb tasuda riigilõivu 90 eurot. Kui abielu lahutab notar, tasutakse selle eest notari tasu.
Abielu lahutamisel kohalikus omavalitsuses või notari juures antakse mõlemale lahutatud abikaasale abielulahutuse tõend. Tõend on eesti keeles ja tasuta. Abielu lahutamise avaldusel saavad mõlemad abikaasad valida, kas soovivad tõendit paberil või elektrooniliselt.
Seotud dokumendid:
- Abielu lahutamise ühine avaldus (PDF)
Regionaalministri määruse Lisa
-
Regionaalministri määruse Lisa
-
Abielu lahutamise ühine avaldus (PDF)
Regionaalministri määruse Lisa 6.1 -
Regionaalministri määruse Lisa 6.1
- Abielu lahutamise eraldi esitatav avaldus » (PDF)
Regionaalministri määruse Lisa
-
Regionaalministri määruse Lisa
Viimati uuendatud 01.01.2025
