„Eesti on olnud Ukrainale ja ukrainlastele toeks kogu Venemaa agressioonisõja vältel ning see tugi jätkub. Meie jaoks on oluline, et ajutise kaitse saanud inimestel oleks selge vaade tulevikule – olgu selleks kohanemine ja lõimumine Euroopas või vajadusel ka turvaline naasmine kodumaale,“ ütles Taro. „Tõstatus ka teema, kuidas liikuda ajutise kaitse raamistikust pikemaajaliste ja kestlikumate lahenduste suunas. Samuti tuleb aidata neid ukrainlasi, kes soovivad kodumaale naasta. Euroopa Komisjon töötab selleks välja vabatahtliku tagasipöördumise ja Ukraina taastamise programmi, mis kinnitab, et Euroopa on jätkuvalt koos Ukrainaga.“
Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja jätkumise tõttu Ukraina vastu on Euroopa Liit pikendanud ajutise kaitse direktiivi kohaldamist kuni 2027. aasta märtsini. Samal ajal valmistutakse ette ajutise kaitse võimaliku lõppemisega seotud olukordadeks, eelkõige sõja lõppemise või püsiva relvarahu korral. Ajutisest kaitsest sujuva väljumise toetamiseks võttis Euroopa Liidu Nõukogu 16. septembril 2025 vastu soovituse ajutise kaitse lõppemise koordineeritud lähenemisviisi kohta, mis loob raamistiku püsivamate lahenduste väljatöötamiseks koostöös liikmesriikidega. Soovituse kohaselt peaksid liikmesriigid toetama Ukraina sõjapõgenike üleminekut muudele seaduslikele elamisloa alustele või nende jätkusuutlikku tagasipöördumist Ukrainasse, kui tingimused seda võimaldavad.
