Jaapanit peetakse üheks maailma kõige paremini kriisideks valmistunud riigiks. Ulatuslikud looduskatastroofid nagu maavärinad, taifuunid, üleujutused ja nendega kaasnevad elektrikatkestused on kujundanud tugeva elanikkonnakaitse kultuuri ja toonud kaasa tehnoloogilised lahendused, mis aitavad tagada inimeste ellujäämise ja olukorra kiire taastumise. Tokyo Rinkai Disaster Prevention Parkis saavad külastajad kogeda erinevaid hädaolukordade simulatsioone ning tutvuda elanike teavitamise ja linnaplaneerimise lahendustega, mis toetavad tõhusat kriisijuhtimist.
„Jaapani kogemus pakub praktilisi õppetunde elanikkonnakaitse tugevdamiseks, riskide ennetamiseks ja riigi valmisoleku tõstmiseks. Meil on neilt õppida nii inimeste teadlikkuse tõstmise viisidest kui ka riikliku juhtimissüsteemi korraldusest. Jaapanlaste teadmiste kasutamine aitab kindlasti kujundada Eestile sobivaid ja tõhusaid kriisivalmiduse lahendusi,“ ütles Taro.
Minister tõi esile ka Jaapani elanike isikliku valmisoleku olulisuse: „Inimesed teavad, et kriisiolukorras peavad nad esimesed kolm päeva ise hakkama saama. See tähendab, et oskused ja varud peavad olema olemas. Pärast esimest 72 tundi muutub päästetegevus organiseeritumaks ja abi jõuab laiemalt inimesteni.“
Asekantsler Tuuli Räime sõnul näitab Jaapani praktika, et isegi kõige paremini korraldatud riik ei suuda kriisi algfaasis kõiki inimesi koheselt toetada, mistõttu on individuaalne ja kogukondlik valmisolek vältimatu.
„Jaapan rõhutab, et ulatusliku looduskatastroofi või muu kriisi korral ei pruugi riik jõuda kõigi abivajajateni, sest teed ja taristu võivad olla purustatud ning päästemeeskonnad keskenduvad esimestel tundidel kriitilisematele piirkondadele. Elektri- ja sidekatkestused võivad samuti raskendada info jagamist ja abivajajate kaardistamist. Seetõttu on oluline, et inimesed oleksid kriisi esimestel päevadel valmis ise toime tulema,“ selgitas Räim.
Visiidi kokkuvõttes rõhutas minister Taro, et saadud õppetunnid on Eestile väga olulised: „Kriis naaseb hetkest, mil me selle unustame. Jaapani kogemus kinnitab, et valmisolek ei ole projekt, vaid pidev pingutus – nii riigile kui ka inimestele.“
„Eestil on vaja tugevdada elanikkonna teadlikkust, julgustada varude loomist, arendada praktilisi harjutusi ning rõhutada kogukondliku abi tähtsust. Jaapani näide kinnitab, et kriisivalmidus algab igaühest endast,“ lisas asekantsler Räim.
