"Euroopa ühise julgeolekuruumi ja Schengeni ala sulgemine Ukrainas sõdinud Vene sõjaväelastele on meie kõigi turvalisuse huvides. Oma sõjakogemuse tõttu ja lojaalsuskohustuse kaudu Kremli režiimile, moodustavad eks-kombatandid ka ulatusliku värbamissihtgrupi Venemaa eriteenistustele erinevate operatsioonide täideviimiseks Euroopa riikides,“ ütles Taro.
„Eesti on teinud otsuse ligi pooleteise tuhande eks-kombatandi suhtes ja kehtestanud neile sissesõidukeelu Schengeni alale. Teeme selleks koostööd Ukraina julgeolekuasutustega. Eestile usaldatud identifitseeritud eks-kombatantide nimekirjad sisaldavad isikuandmeid, väeosade numbreid ja muid identifikaatoreid. Oleme sissesõidukeelud kehtestanud KAPO täiendava analüüsi alusel ja jätkame selle tegevusega. Iga otsus põhineb kohustuslikul hindamisel kooskõlas Schengeni õigusega. Kutsun kõiki kolleege mõtlema ja tegutsema samal meelel,“ sõnas siseminister Taro oma kõnes Euroopa Liidu siseministritele.
„Tegemist on erakordse olukorraga, mis nõuab uusi ja julgeid lahendusi. Kui me praegu midagi ei tee, vohab varsti Euroopa tänavatel vägivald ja intensiivistuvad hübriidrünnakud,“ ütles siseminister. Ta meenutas, et Euroopa on midagi sarnast juba näinud. „1990.ndatel tegutsesid üle Euroopa kriminaalsed võrgustikud, kelle liikmed koosnesid Nõukogude Liidu Afganistani sõjaveteranidest. Need olid sarnaselt Ukraina sõja eks-kombatantidele, sõjaväelise treeninguga sõjakuritegusid toime pannud Vene kodanikud, kes otsisid sõjast tavaellu naastes omale kuritegelikus maailmas uut rolli. Me ei tohi sellist kontingenti oma tänavatele lasta.“
Taro avaldas lootust, et Euroopa Komisjon aitab välja pakkuda Schengeni alale sissesõidu- ja viibimiskeelu rakendamiseks täiendavaid lahendusi, eelkõige uue viisastrateegia raames, mis viiks võimalikult kiiresti EL-i üleselt toimiva süsteemini ja aitaks eks-kombatantidest tulenevat julgeolekuriski maandada. Algatusega on tänaseks juba liitunud Leedu. Kohtumisel avaldasid Eestile toetust ka Läti, Soome, Poola, Tšehhi ja Rumeenia. Komisjoni eesistuja Küprose ettepanekul kutsutakse Eesti algatuse tehniliste ja juriidiliste küsimuste arutamiseks kokku kohtumine.
Samavõrd oluliseks pidas siseminister eesmärki tõsta tagasipöördumisotsuste edukat elluviimist EL-is. „Praegune, umbes 25%, määr on ilmselgelt liiga madal selleks, et toetada meie eesmärke või näidata enda tõsiseltvõetavust,“ ütles ta. „Seetõttu otsime liikmesriikidega samme, millega suurendada kolmandate riikide soovi oma kodanikke tagasi võtta. Näen, et selleks peame senisest konkreetsemalt siduma tagasivõtmistega just tehtava arengukoostöö tingimused. Suurem koostöö EL-iga peab tooma kolmandale riigile ka suuremaid hüvesid ning vastupidi.“
Igor Taro lisas, et olulisel kohal on ka kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tagasipöördumise soodustamine, mille toetamiseks tuleb panustada taaslõimumise programmidesse. „Selleks, et tagasipöördunud või tagasi saadetud inimene järgmise lennuki või laevaga uuesti Euroopasse ei püüaks tulla, on vaja toetada tema taaslõimumist kodumaal,“ nentis Taro mitmekülgsete lahenduste vajalikkust.
