Siseminister Igor Taro märkis, et neid inimesi, kes on soovinud pärast Eestisse tööle asumist siin eri põhjustel töökohta vahetada, on olnud aastas ca 700. „Töökoha vahetamiseks – olgu selleks siis näiteks tööandja pankrot või tulusama teenistuse leidmine – tuleb seni taotleda uut elamisluba, mis on koormaks PPA-le ja inimesele endale. Rääkimata uuest tööandjast, kes kiire värbamise asemel peab kas ootama kuniks antakse uus elamisluba või leidma teise inimese ametisse. Aga kui enam ei tule tööandja vahetamiseks uut elamisluba taotleda, tähendab see kiiremat ja vähem bürokraatlikumat protsessi ning piisab sellest, kui töökohavahetus PPA-s registreeritakse,“ rääkis Taro.
Kui praegu on välistöötajal lubatud olla kuni 90 päeva tööta tingimusel, et tööandja ütles töölepingu üles erakorraliselt majanduslikel põhjustel, siis muudatuste järgselt on tal lubatud olla tööta ka juhul, kui töösuhe lõppes muudel põhjustel, sealhulgas välismaalase initsiatiivil. „See tähendab, et välismaalane saab aega leida uus tööandja. See muudab juba Eestis viibivate välistöötajate kaasamise paindlikumaks,“ ütles Taro.
Siseminister lisas, et kui inimene on Eestis elanud ja töötanud vähemalt kaks aastat ning seega läbi maksude Eesti majandusse pikemalt panustanud, on tal muudatuste järgselt lubatud tööta olla kuni kuus kuud. „Siin on oluline märkida, et kui inimene on tööta kauem kui kolm kuud, peab ta tõendama, et tal on piisavad vahendid Eestis elamiseks, ilma et ta oleks koormaks sotsiaalsüsteemile. Ja me võimaldame direktiivis ette nähtud minimaalset töötaoleku perioodi.“
Pikaajalise viisaga töötavatel välismaalastel tekib muudatustega ka ligipääs isa vanemahüvitisele, puuetega inimeste sotsiaaltoetusele, töövõimetoetusele ja töövõimetuspenisonile, pensionile ja eelpensionihüvitistele ning toitjakaotushüvitistele. Hüvitise saamise eelduseks on, et tavapärased kvalifitseerumise tingimused on täidetud.
Õigus sotsiaalkindlustushüvitistele on ainult nendele välistöötajatele, kellel on kehtiv pikaajaline viisa töötamise eesmärgil ja kes Eestis reaalselt töötavad. Seega kui välistöötaja enam Eestis ei tööta või tema viisa on antud muul eesmärgil (nt õppimiseks), siis ei ole tal õigust ka sotsiaalkindlustushüvitistele.
Samuti ei laiendata pikaajalise viisa alusel töötavatele välismaalastele õigusi peretoetustele.
„Ehkki muudatuste initsiatiiv ei tõuku meist endist, tuleb siiski tunnistada, et muudatustel on ka oma positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju. Muudatustega luuakse võrdsed miinimumtingimused siin ajutiselt töötavatele inimestele, kes panustavad Eesti majandusse oma töö ja maksude maksmisega. Ühtlasi aitab see tõsta Eesti atraktiivsust, et kaasata Eesti majandusarenguks vajalikke töökäsi,“ rääkis siseminister Taro.
Muudatused jõustuvad järgmise aasta 22. mail, mil on direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
