Täna ei ole seadusega reguleeritud politseiametnike tegevus ja roll elupäästva abi osutamisel ning politseil tuleb esmaabi pakkuda eelkõige vahetu sunni kohaldamise raames tekkinud vigastuste korral. Eelnõu muudatuste eesmärk on suurendada elupäästva abi kättesaadavust kriitilistes olukordades.
Eelnõuga täpsustatakse politsei rolli elupäästva abi osutamisel olukordades, kus nad on sündmuskohal esimesena – näiteks äkkrünnaku ajal, kui kiirabile on oht liiga suur või siis, kui politsei jõuab enne kiirabi sündmuskohale. See puudutab ka juhtumeid, kus avalikus kohas tekib ootamatu terviserike või õnnetus ning politseipatrull on abivajajale lähemal kui kiirabibrigaad. Samas ei muuda need muudatused politseid tervishoiuteenuse osutajaks.
„Politsei on väga sageli esimene, kes jõuab sündmuskohale – olgu tegu liiklusõnnetuse, vägivallajuhtumi või äkilise terviserikkega. Kui minutid loevad, peab politseil olema selge õiguslik kindlus tegutseda ja anda elupäästvat abi oma pädevuse piires kuni kiirabi saabumiseni,“ ütles siseminister Igor Taro.
PPA taktikalise meditsiini eksperdi Heiko Porvali sõnul annavad muudatused politseinikule kindluse, et ta võib kriitilises olukorras teha kõik endast oleneva, et inimest aidata. „Ka praegu hakkab politseinik kohe elupäästvat abi andma, kuid saab seda teha piiratud mahus, sest see ei ole selgelt reguleeritud. Pärast muudatust on politseinikul kindlus, et kui olukord seda nõuab, siis võib ta teha ka invasiivseid protseduure nagu hingamistee tekitamine või kanüüli panek ja võib anda kannatanule ravimeid näiteks valu vaigistamiseks või vererõhu tõstmiseks. See on vajalik raskete traumahaigete aitamiseks, sest inimese paranemise perspektiiv sõltub kiirest sekkumisest. Vastava väljaõppega politseinikud saavad kuni kiirabi saabumiseni juba ära teha olulised protseduurid, sest mida varem inimeseni abi jõuab, seda suurem on tema ellu jäämise tõenäosus ja edasine elukvaliteet parem,“ sõnas Porval.
Eelnõu teine oluline muudatus puudutab alkoholi, narkootilise või muu joovastava aine tarvitamise ja joobeseisundi tuvastamise korda. Muudatuste eesmärk on vähendada joobe tuvastamisele kuluvat aega ning tervishoiusüsteemi koormust, võimaldades isiku terviseseisundit kirjeldada lisaks arstile ka teistel tervishoiutöötajatel, näiteks õdedel.
Praegu annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ja terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal. Eelnõu kohaselt saab ekspertiisiasutus edaspidi arvesse võtta ka korrakaitseorgani koostatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldust. Praktika on näidanud, et politseiametniku kirjeldus on sageli piisavalt põhjalik ning arsti või muu tervishoiutöötaja kaasamine ei ole paljudel juhtudel vajalik
Mõlema muudatuste eesmärk on muuta menetlused kiiremaks ja paindlikumaks, säilitades samal ajal isiku õigused – näiteks jääb alles võimalus isikul nõuda tervishoiuasutusse pöördumist ning politseimeediku abist saab samuti inimene keelduda.
Seadusettepaneku kavandatud jõustumisaeg on 1. jaanuar 2027, et anda asutustele ja tervishoiuteenuse osutajatele piisavalt aega töökorralduse ja juhiste kohandamiseks.
Loe kooskõlastusel olevat eelnõud siit.
