Siseminister Igor Taro ütles uut võimalust tutvustades, et ühe piirkondliku keele kõnelejana on tal väga hea meel, et valitsus kiitis heaks muudatuse, mille tulemusel saavad edaspidi eesti keelt emakeelena rääkijad märkida rahvastikuregistris eesti keele juurde ka arvukaimate kõnelejaskondadega eesti keele murdekeeli, mida nad oskavad. „Seda muudatust on oodatud oma 30 aastat kindlasti ja lõpuks õnnestus mul see valitsusse viia. Suurepärane uudis mitte ainult kohalike keelte kõnelejatele ja pärimuskultuuri kandjatele, vaid tervele Eestile,” sõnas siseminister.
Emakeele andmeväljal saab peagi valida eesti keele murdekeeli nagu: seto, võro, mulgi, tartu, saare, hiiu, muhu, kihnu, kodavere, kuusalu, lüganuse ja jõhvi. “See on oluline osa inimese identiteedist ja selle ülesmärkimiseks saab nüüd olema ka võimalus,“ lisas siseminister.
„Eesti Keele Instituut koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga koostasid kõige enam kõneldavatest murdkeeltest loetelu, mis lisatakse Statistikaameti poolt keele klassifikaatorisse ja kuna rahvastikuregister kasutab neid klassifikaatoreid, siis võtame selle rahvastikuregistris kasutusele.“
Murdekeele oskust ei pea hindama ametnik. Murdekeele oskust hindab inimene ise, kes oma emakeele andmeid rahvastikuregistrisse märgib.
Muudatus ei käsitle teise rahvuse ja teise emakeele rahvastikuregistrisse kandmise teemat.
Murdekeelt saab hakata rahvastikuregistrisse kandma muudatuse jõustumisest, eelduslikult juba uuest nädalast. Kõige lihtsam on oma emakeele andmeid vaadata ja muuta e-rahvastikuregistris aadressil www.rahvastikuregister.ee. Seal saab üle vaadata ja vajadusel uuendada ka enda elukoha aadressi ja muid rahvastikuregistrisse kantud andmeid.
