Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim rõhutas avasõnades, et elanikkonnakaitse arendamine on jõudnud olulise verstapostini. Hiljuti välja kuulutatud hädaolukorraseaduse ohuteavitust ja elanikkonnakaitse koolitust puudutavad määrused on sisuliselt valmis allkirjastamiseks. Peatselt läheb kooskõlastusringile ka varjendite nõudeid käsitlev määrus, mille valmimisse on panustanud mitmed asutused, valdkonna eksperdid ja erialaliidud.
„Elanike kaitsmine erinevates kriisiolukordades on Eesti julgeoleku lahutamatu osa ning sellega tuleb tegeleda järjepidevalt ja sihikindlalt. Elanikkonnakaitse on osa riigikaitsest ning 3. novembril toimunud Vabariigi Presidendi riigikaitse nõukogu istung, mis keskendus esmakordselt just sellele teemale, andis meile võimaluse näidata, kus me täna oleme, millised on võimelüngad ja mis suunas soovime edasi areneda. Oleme ausalt kaardistanud nii tugevused kui ka kohad, kus on vaja juurde panustada. Viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid samme, kuid edasi viib ainult järjepidev ja läbimõeldud töö,“ ütles Tuuli Räim.
Kohtumise suurimad aruteluteemad puudutasid kriisipoode ja toimepidevaid tanklaid – kohti, kust inimesed saavad kriisiolukorras osta toitu, esmatarbekaupu ja kütust ka siis, kui piirkonnas on ulatuslik side- või elektrikatkestus. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais selgitas, et hetkel on Eestis selliseid poode 82, kuid eesmärk on jõuda 2026. aasta lõpuks vähemalt 110ni.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisijuht Ingrid Teinemaa tutvustas, kuidas on tagatud kütuse kättesaadavus kriisiolukorras. Selleks on välja töötatud toimepidevate tanklate võrk, mille asukohad on leitavad Eesti Varude Keskuse veebilehelt.
Nõukogu keskne küsimus oli, kuidas muuta inimestele lihtsalt kättesaadavaks info selle kohta, kus on inimesele lähim pood, tankla, apteek, mis kriisis töötavad. Lepiti kokku, et Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium lepivad kokku põhimõtted ning suunavad need ühiselt kohalikele omavalitsustele.
„Inimese jaoks, kes soovib kriisiks valmistuda, peab selline info olema lihtsalt leitav. Tahame pakkuda lahendust, mis aitab inimestel enne kriisi teha vajalikke ettevalmistusi ja kriisi ajal paremini toime tulla,“ rõhutas Räim.
Lisaks arutati Ukraina kogemust hariduse tagamisel sõja ajal. Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Anastassia Ümar tõi välja, et Ukraina koolide kogemus näitab selgelt varjendite olemasolu otsustavat rolli hariduse jätkusuutlikkuse tagamisel. Turvaliste õpikeskkondade rajamine on võimaldanud hoida alles kontaktõppe, mis on osutunud äärmiselt oluliseks laste vaimse tervise ja sotsiaalse toe seisukohast – seda ei suuda üksnes distantsõpe asendada.
Päästeameti ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb andis ülevaate 10. detsembril toimuvast üleriigilisest ohuteavituse testist ning Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Marko Rüü tutvustas regionaalsetest kriisikomisjonidest esile kerkinud teemasid.
Taustainfo:
Elanikkonnakaitse nõukogu alustas tööd 2024. aasta aprillis. Nõukogu ühendab ministeeriume ja riigiasutusi, et koordineerida elanikkonnakaitse tegevusi ning kujundada ühtseid lahendusi kriisideks valmistumisel ja lahendamisel.
Nõukogu koosseisu kuuluvad: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Häirekeskus, Päästeamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Eesti Pank, Eesti Varude Keskus ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
