Tuuli Räime sõnul on elanikkonnakaitse riigikaitse lahutamatu osa ning selle arendamine peab olema järjepidev, mitte projektipõhine. „Elanikkonnakaitse on meie kõigi ühine pingutus, et kaitsta oma inimesi eri kriisides. Kui tegeleme valmisolekuga iga päev, oleme kriisi korral tugevamad ja kindlamad,“ ütles Räim.
Üks olulisemaid samme, millele Siseministeerium tänavu keskendub, on valitsemisala kriisireservide loomine. Igas kriisis on oluline hoida sisemist vastupanuvõimet ja kaitsta elanikke. See eeldab Siseministeeriumi valitsemisala asutustelt suutlikkust tulla toime kriiside ajal kordades suureneva töökoormusega. Kriisireservi loomiseks on kavas määrata inimestele kriisirollid ning luua õiguslik alus nende kiireks kaasamiseks eri kriisiolukordades.
„Kriisireservi loomise eesmärk on tugevdada ühiskonna kerksust ja panustada sellesse, et tsiviilühiskond suudaks kriisides iseseisvalt toime tulla ning toetada sõjalist kaitset,“ selgitas Räim. Ta lisas, et loodava kriisireservi paremaks haldamiseks on kavas lähiaastatel arendada siseturvalisuse vabatahtlike portaal, mis koondab info ühte kohta ning lihtsustab vabatahtlike juhtimist ja kaasamist kriisiolukorras.
Asekantsler kinnitas, et Siseministeerium jätkab ka sel aastal kohalike omavalitsuste, korteriühistute ja kogukondade toetamist, et parandada nende kriisivalmidust. Näiteks toetatakse varjumiskohtade rajamist, generaatorite soetamist ja kogukondade koostöö arendamist. Need tegevused on vajalikud, et jõuda valitsuse seatud eesmärkideni aastaks 2034: varjumisvõimalused peavad olema loodud vähemalt poolele elanikkonnast ning teavitamise, nõustamise ja koolitamisega tuleb jõuda vähemalt 70 protsendini inimestest. Eesmärk on, et vähemalt 40 protsenti elanikest oleks kriisideks valmis ning suudaks toime tulla iseseisvalt vähemalt seitse päeva.
Ettekande lõpetas asekantsler ülevaatega rahvusvahelise koostöö olulisusest ja tegevustest elanikkonnakaitses ning kriisivalmiduses meie regioonis. „Euroopa Liidu tasandil on meie prioriteet uue elanikkonnakaitse mehhanismi läbirääkimised. Seisame kogu ühiskonda ja kõiki ohte hõlmava lähenemise ning elanikkonnakaitse, tervisevaldkonna ja tsiviil-militaarkoostöö parema koostoimimise eest,“ kinnitas kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim.
Regionaalsete kriisikomisjonide ühisseminarid toimuvad kord aastas. Lisaks kohalike omavalitsuste juhtidele ja kriisispetsialistidele osalesid sel seminaril esindajad Kaitseväest, Kaitseliidu maakaitseringkondadest ning teistest ministeeriumidest. Regionaalsetel kriisikomisjonidel on oluline roll regionaalsel tasandil kriisideks valmistumisel ja vajaduse korral nende lahendamisel. Komisjone juhivad Päästeameti päästekeskuste juhid.
