Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABIS

2002. aastal rajas Eesti e-riigi, mis andis Eesti inimestele võimaluse ID-kaardi ja X-tee abil nii riigiga kui omavahel elektroonilises maailmas turvaliselt suhelda. 2014. aastal laiendasime oma e-riigi kogu maailmale – sündis e-residentsus. See annab võimaluse ka teiste riikide elanikele turvaliselt e-teenuseid kasutada. E-residentsuse programm toimib riigi ja erasektori koostöös. 2021. aastal tahame võtta kasutusele biomeetrial põhineva süsteemi, mis aitab tõsta isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise turvalisust. See annab senisest veelgi paremal tasemel kindluse, et inimene on see, kes ta väidab end olevat.

Mis on ABIS?

Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABIS saab olema keskne riiklik andmekogu, kus hakatakse säilitama täna erinevates andmekogudes ning erinevate riiklike menetluste raames kogutavaid biomeetrilisi isikuandmeid – näo- ja sõrmejäljekujutisi.

ABIS andmekogu loomise eesmärgiks on aidata kaasa turvalisele identiteedihaldusele, avaliku korra ja julgeoleku tõhusamale tagamisele, kuritegevuse ennetamisele ja süüteomenetlustes tõendite kogumisele.

ABIS aitab tõsta isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise usaldusväärsust andes senisest veelgi paremal tasemel kindluse, et inimesel saab Eestis olla ainult üks identiteet.

ABIS aitab:

  • Õnnetusjuhtumite puhul isikut tuvastada. Juhul, kui inimesega on juhtunud õnnetus ja ta on teadvuseta ning tal ei ole ka isikut tõendavaid dokumente kaasas, siis saaks tulevikus ABIS biomeetria võrdluse abil haiglas kiirelt tema isiku tuvastada ning võtta seejärel ühendust tema lähedastega, et teavitada juhtunust. Seejärel saab juba ka terviseandmete andmekogude kaudu teha kindlaks, kas haigel on mõni krooniline haigus, millega tuleb ravis arvestada. Tänu ABISele saavad arstid valida haigele kiirelt õige ravi.
  • Tuvastada ebaseaduslikku Eestis viibimist. Näiteks, kui inimene on saadetud Eestist välja julgeoleku ohu, ebaseadusliku töötamise või viisarežiimi rikkumise tõttu. Ta on muutnud teises riigis oma nime ja saanud uue nimega dokumendid ning püüab nüüd uue nime abil Eestisse siseneda. Tänu ABIS biomeetria võrdlusele saab politsei tuvastada inimese varasema identiteedi ja teeb otsuse riiki sisenemise või riigis viibimise kohta.
  • Kasutada mugavalt nii riigi- kui erasektori teenuseid. Isikut tõendava dokumendi taotlemise käigus on inimene andnud riigile oma isikuandmed, sõrmejäljed ja foto. Praegu kontrollib pank kliendi isikusamasust ID-kaardi esitamisel ning andmete võrdlusel vastu isikut tõendavate dokumentide andmekogu. Tulevikus saaks pank kliendi nõusolekul kontrollida tema isikusamasust dokumendi taotlemisel antud biomeetriliste andmete alusel. Pangale kuvatakse isikusamasuse kontrollimisel vaid JAH/EI vastus, kas tegu on õige isikuga. Otsene juurdepääs biomeetrilistele andmetele pangal puudub. Läbi isikusamasuse kontrolli saab pank kindluse, et pangalaenu võtta sooviv inimene kasutab õiget identiteeti, ega esine kellegi teisena.

Õiguslik alus

Siseministeerium on välja töötanud eelnõu „Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“, millega tehakse muudatusi 14 seadusesse. Muudatuste eesmärk on luua õiguslik alus ABIS andmekogu asutamiseks.

Isikuandmete töötlemine

  • ABIS andmekogus olevate andmete töötlemisel järgitakse kõiki andmekaitse põhimõtteid ning tagatakse andmete õiguspärane ja läbipaistev kasutamine. ABIS-es säilitavate andmete omanik on inimene ise ning lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest on igal inimesel õigus teada, kes on tema andmeid vaadanud. 
  • ABIS andmekogule saavad juurdepääsu ainult õiguslikku alust omavad ja konkreetselt selleks volitatud ametnikud oma seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks. ABIS andmeid saavad asutused kasutada ainult oma seadusest tulenevate eesmärkide täitmiseks lähtudes minimaalsuse printsiibist – andmeid töödeldakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui on vajalik menetluse läbiviimise eesmärgi saavutamiseks.
  • ABIS andmekogus ei säilitata inimese biograafilisi andmeid nagu nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jms. Need andmed on ka edaspidi vastavas menetlusregistris, nt isikut tõendavate dokumentide andmekogus või viisaregistris jne. Seega ei teki nn „superandmekogu“, kus oleksid isikustatult koos kõigi Eestiga seotud inimeste biomeetrilised andmed.

Taustainfo

ABIS andmekogu loomise otsustas Vabariigi Valitsus 2017. aastal. ABIS andmekogu arendusprojekti juhib Politsei- ja Piirivalveamet ning arendus- ja haldustööde eest vastutab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Riigi partnerid ABISe soetamisel ja arendamisel on IDEMIA ja Cybernetica AS. Andmekogu vastutavad töötlejad ja peamised kasutajad on Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ja Välisministeerium.

ABIS andmekogu rakendatakse etapiliselt. 2021 I poolaastal rakendatakse ABIS modaalsus kohtuekspertiisi läbiviimiseks süüteomenetluste raames ning 2022 I kvartalil võetakse ABIS kasutusele haldusmenetluste toetuseks.

Viimati uuendatud 17.11.2021